1. Elu ei ole õiglane — lepi sellega.
2. Maailmal on ükskõik, milline on Sinu enesehinnang. Sinult oodatakse, et saavutaksid midagi, alles peale seda saad ennast hästi tunda.
3. Sa ei hakka kohe peale kooli lõpetamist teenima suuri summasid. Sa ei saa firma juhiks enne, kui oled selle nimel vaeva näinud, selle välja teeninud.
4. Kui sa arvad, et Su õpetaja on kõige karmim, siis oota, kuni oled kohtunud oma bossiga.
5. Burgeri müüjana töötamine ei alanda Su väärikust. Vanavanematel oli sellise töö kohta teine arvamus, nad nimetasid seda võimaluseks.
6. Kui midagi kihva keerad või ebaõnnestud, ei ole see Sinu vanemate süü, ära hädalda vaid õpi oma vigadest.
7. Enne Sinu sündi ei olnud Su vanemad nii igavad, nagu nad praegu Sulle tunduvad. Nad muutusid sellisteks, tegeledes Sinu arvete tasumisega, Sinu riiete pesemisega ja kuulates kui ägedaks ning kõvaks tegijaks Sa ennast pead. Nii et enne, kui oma vanemate põlvkonna hukka mõistad ning vihmametsasid päästma ruttad, proovi ise enda järelt koristada ja ise enda eest hoolitseda.
8. Sinu kool võib olla on oma õpilased liigitanud võitjateks ja kaotajateks, aga elu ei ole seda teinud. Mõnedes koolides antakse Sulle võimalus arvata õigeid vastuseid nii mitu korda kui tahad. Tegelikus elus selliseid võimalusi ei ole.
9. Elu ei ole jagatud semestriteks. Sa ei saa suvesid vabaks ning väga vähesed tööandjad on huvitatud kaasa aitama Su eneseotsingutele. Tegele sellega omal vabal ajal.
10. Televisioon ei ole tegelik elu. Päris elus peavad inimesed tegelikult lõpuks kohvikust lahkuma ja tööle minema.
11. Ole kena kõigi vastu, ka nende kes on nohikud ja veidrikud. Võib juhtuda, et kunagi on nendest keegi Su tööandja.
Ehk siis minu jaoks - ole õnnelik seal ja selles olukorras, kus sa oled. Püüdle parima poole ja looda alati enamat, kuid ära tunne kurvastust, kui arvad, et hetkeline olukord on muserdav. Lihtsalt tahtsin üles panna, head õhtut :)
Ps. Je vous aime tous!
Wednesday, January 11, 2012
Monday, January 9, 2012
Ja õues tasa-tasa... tasa langeb lund...
Lumi. Taevast alla
Pilved valla, keereldes...
hoian ikka meeles veel, kuis...
oli nõnda tuna-aal
ülalt alla, keerleb, valla
juukselokid lehvivad
pilla-palla.. kaunid silmad
minu ette keksivad
vaibub tuul ja maru raugeb
kaugele jääb muusika..
ootan nüüd ja vaatan laugel
pilgul linnas üksinda
Linn on vaiki'
kõik on tasa -
kirik ennist kolme lõi
lund vaid langeb,
keerleb maha
igatsuse hinge tõi.
Ehk siis - Tere kaunist õhtupoolikut ja meeldivat talvepäeva jätku!
Esimene koolipäev peale vaheaega on lõppenud ja emotsioon on väga hea. Ilmselt peate mind hulluks, aga ehk ei olnudki see niiväga koolist tingitud, et ma rõõmus olin. Vahet pole :) Igatahes olen ma rõõmus ja et ma otsustasin just nüüd, peale kooli, luuletama hakata, siis panin selle ka siia üles. Eks igaüks otsustab ise, kuidas ta sellest arvab. Aga lumi on maas ja tundub, et sajab veel juurdegi - tõsi, temperatuurid kõiguvad üsnagi 0.C peal, aga seniks, kuni lund on, olen mina rõõmus.
Vaheaeg oli päris vahva :) Sai magatud, puhatud, eneses ja teistes veidikene selgust saadud ja kõigele lisaks käia väljas inimestega, kes kusjuures üsna lühikese ajaga kalliks juhtusid saama. Klassikaline vaheaja päev möödus küll suuremalt osalt lebotades, aga mingilgi moel ei saaks ma öelda, et ma seda vaheaega ei nautinud. Usun, et see vaheaeg oli just täpselt siis seal, kui ma seda kõige enam vajasin. Ja teate.. kui mult küsida, kas ma tahaks nüüd vaheaega edasi pidada, õppides kooli-asju siis lihtsalt hiljem.. Siis ma ei usu, et ma seda sooviks. :) Ausalt öeldes tundsin ma koolist isegi puudust. Isegi mitte niiväga õppetööst, kui just koolimajast. Väga mõnus oli täna jälle tuttavates koridorides astuda ja nautida kauneid vaateid maalidele, mis seinal ripuvad.
Ah jaa... koolist veel seda-palju.. Ma ilmselt olen juba ennemalt maininud, et me hakkame nüüd 10D klassiga järgmisel aastal HTG 129. aastapäeva balli korraldama. Täna hommikul oli esimene tund klassijuhataja tund, kus huvijuht Uve Saar rääkis meile balli korraldamisest ja sellega kaasnevatest raskustest. Ja TÄIESTI LÕPP :D Ma juba tahan seda korraldama hakata! Kõik see sponsorite otsimine, tööde jagamine, ilmselt keeruline teostuse kokkupanemine, suur tõenäosus omavahel korraldades tülli minna.. kõik see tekitab aina enam elevust, kui mõtlen sellele, et meie klass reaalselt hakkabki balli korraldama. Oeh :) See saab nii vinge olema.
Aa! Ja üks totter juhtumine tänasest päevast. Okei - ärkan üles, käin duši all ja lähen sööma, vahetan hiljem oma toas riided ära ja lähen kooli nagu iga päev. Tõsi - uue bussigraafiku erinevuse tõttu vanast jäin ma maha bussist, mis oleks pidanud mind 7:35 kooli viima(selle asemel sain bussile, mis viis mind sinna 7:47). Jõudnud kooli, läksin garderoobi, vahetasin riided ja astusin geograafia klassi. Kuni selle hetkeni oli kõik hästi läinud. Pannud koti ära, tundsin, et alaselg sügeleb. Niisiis ulatan oma käe selle järele, kui üht-äkki tunnen... Kuidagi liiga otsene puudutus... Võtan kampsuni seljast.. ja muidugi - ilus suur auk keset kampsunit. Okei, päev läks, nagu läks, kuid viimaks jõudsin koju. Vihasena, üritades teada saada, kust see auk sinna sai vaatan oma toas ringi... pilk liigub venna hamstrile, kes puurist mulle vastu vahib... "Wait a minute!" Vaatan hamstri puuri... lõngatükid vedelevad laiali.... KURAT VÕTAKS SEDA SAATANA SIGITIST! Niisiis on mul nüüd auguga kampsun. Papsiga mõtlesime naljaga, et võiks august alates kampsuni alumise osa ära lõigata ja siis saaksin seda kanda, justkui naised kannavad polerot. :)
Aga muud mul vist öelda ei olegi :) Ei endale, ega teile. Ma panen 2 lugu siia üles, mis mulle väga meeldima hakkasid. Loodan, et mõnigi leiab need ka endale meeldivat, kuid preagu hakkan ma õppima. Olge tublid, hoidke ennast ja teisi ning nautige talve. Kui rohkem lund maha tuleb - minge suusatama, preagu piisab lihtsalt väiksekst lumesõjast. Kallid olete, mõni kohe eriti, olge tublid ja nautige elu. Tsauki! ;)
Pilved valla, keereldes...
hoian ikka meeles veel, kuis...
oli nõnda tuna-aal
ülalt alla, keerleb, valla
juukselokid lehvivad
pilla-palla.. kaunid silmad
minu ette keksivad
vaibub tuul ja maru raugeb
kaugele jääb muusika..
ootan nüüd ja vaatan laugel
pilgul linnas üksinda
Linn on vaiki'
kõik on tasa -
kirik ennist kolme lõi
lund vaid langeb,
keerleb maha
igatsuse hinge tõi.
Ehk siis - Tere kaunist õhtupoolikut ja meeldivat talvepäeva jätku!
Esimene koolipäev peale vaheaega on lõppenud ja emotsioon on väga hea. Ilmselt peate mind hulluks, aga ehk ei olnudki see niiväga koolist tingitud, et ma rõõmus olin. Vahet pole :) Igatahes olen ma rõõmus ja et ma otsustasin just nüüd, peale kooli, luuletama hakata, siis panin selle ka siia üles. Eks igaüks otsustab ise, kuidas ta sellest arvab. Aga lumi on maas ja tundub, et sajab veel juurdegi - tõsi, temperatuurid kõiguvad üsnagi 0.C peal, aga seniks, kuni lund on, olen mina rõõmus.
Vaheaeg oli päris vahva :) Sai magatud, puhatud, eneses ja teistes veidikene selgust saadud ja kõigele lisaks käia väljas inimestega, kes kusjuures üsna lühikese ajaga kalliks juhtusid saama. Klassikaline vaheaja päev möödus küll suuremalt osalt lebotades, aga mingilgi moel ei saaks ma öelda, et ma seda vaheaega ei nautinud. Usun, et see vaheaeg oli just täpselt siis seal, kui ma seda kõige enam vajasin. Ja teate.. kui mult küsida, kas ma tahaks nüüd vaheaega edasi pidada, õppides kooli-asju siis lihtsalt hiljem.. Siis ma ei usu, et ma seda sooviks. :) Ausalt öeldes tundsin ma koolist isegi puudust. Isegi mitte niiväga õppetööst, kui just koolimajast. Väga mõnus oli täna jälle tuttavates koridorides astuda ja nautida kauneid vaateid maalidele, mis seinal ripuvad.
Ah jaa... koolist veel seda-palju.. Ma ilmselt olen juba ennemalt maininud, et me hakkame nüüd 10D klassiga järgmisel aastal HTG 129. aastapäeva balli korraldama. Täna hommikul oli esimene tund klassijuhataja tund, kus huvijuht Uve Saar rääkis meile balli korraldamisest ja sellega kaasnevatest raskustest. Ja TÄIESTI LÕPP :D Ma juba tahan seda korraldama hakata! Kõik see sponsorite otsimine, tööde jagamine, ilmselt keeruline teostuse kokkupanemine, suur tõenäosus omavahel korraldades tülli minna.. kõik see tekitab aina enam elevust, kui mõtlen sellele, et meie klass reaalselt hakkabki balli korraldama. Oeh :) See saab nii vinge olema.
Aa! Ja üks totter juhtumine tänasest päevast. Okei - ärkan üles, käin duši all ja lähen sööma, vahetan hiljem oma toas riided ära ja lähen kooli nagu iga päev. Tõsi - uue bussigraafiku erinevuse tõttu vanast jäin ma maha bussist, mis oleks pidanud mind 7:35 kooli viima(selle asemel sain bussile, mis viis mind sinna 7:47). Jõudnud kooli, läksin garderoobi, vahetasin riided ja astusin geograafia klassi. Kuni selle hetkeni oli kõik hästi läinud. Pannud koti ära, tundsin, et alaselg sügeleb. Niisiis ulatan oma käe selle järele, kui üht-äkki tunnen... Kuidagi liiga otsene puudutus... Võtan kampsuni seljast.. ja muidugi - ilus suur auk keset kampsunit. Okei, päev läks, nagu läks, kuid viimaks jõudsin koju. Vihasena, üritades teada saada, kust see auk sinna sai vaatan oma toas ringi... pilk liigub venna hamstrile, kes puurist mulle vastu vahib... "Wait a minute!" Vaatan hamstri puuri... lõngatükid vedelevad laiali.... KURAT VÕTAKS SEDA SAATANA SIGITIST! Niisiis on mul nüüd auguga kampsun. Papsiga mõtlesime naljaga, et võiks august alates kampsuni alumise osa ära lõigata ja siis saaksin seda kanda, justkui naised kannavad polerot. :)
Aga muud mul vist öelda ei olegi :) Ei endale, ega teile. Ma panen 2 lugu siia üles, mis mulle väga meeldima hakkasid. Loodan, et mõnigi leiab need ka endale meeldivat, kuid preagu hakkan ma õppima. Olge tublid, hoidke ennast ja teisi ning nautige talve. Kui rohkem lund maha tuleb - minge suusatama, preagu piisab lihtsalt väiksekst lumesõjast. Kallid olete, mõni kohe eriti, olge tublid ja nautige elu. Tsauki! ;)
(See on tõesti väga hea lugu :) nii viisilt kui sõnadelt!)
(Üks kõige mõnusamaid lugusid, mida kuulata siis, kui päevatöö ja pingekoorem on hakanud liiga tegema. Ei ole vaja isegi mitte küünalt ega sooja salli kaela ümber... lihtsalt kuulake ja nautige!)
Ps...
Je vous aime tous!
Subscribe to:
Posts (Atom)