Kevad on vist tõepoolest viimaks kätte jõudmas. Rohelisi lehti mina veel märgata pole suutnud, ent küllap on seegi vaid päevade küsimus. Muidu näitavad pea kõik märgid peatsele sooja ilma tulekule. Igatahes on juhtunud palju-palju lahedat ning et ma viimaks jõudsin endale(esimese asjana peale kooli, muide) kirjutamiseks vajaliku aja leida, siis kirjutada ma tõesti ka soovin.
Kooliteatrite festival.
Kindlasti olen sellest eelnevates postitustes rääkinud, ent nüüd on mul teile veel enam vahvaid lugusid rääkida. Niisiis.. hästi, ma alustan lihtsalt algusest. Kerigem aega tagasi sellesse päeva, mil oli Tartu eelvoor. Sellest ma ehk rääkisin, kuiväga meid pärjati, jah? Siis ma sellest enam rohkem ei räägi ka! :) Nimelt jätkus asi nõndamoodi, et URU noorteteater pidi välja vahetama 2 üliõpilast ning leidma neile asendused. Seda me ka tegime ja castingutelt jäid pinnale kaks vapustavat inimest - Karl Madis(Karl) ja Katrin Helena(Kati). Nemad said oma rolli vaid 2 nädalaga selgeks ning panid neile veel omapoolse lisagi külge. Jah.. kõik see tehtud, jäi oodata vaid seda suurt päeva - 14. aprilli, mil oli Tallinnas "Kooliteater 2012" raames Uru Noorteteatri ülesastumine.
Nii kärmelt ma sinnani aga ei jõua. Tallinnasse minek ja seal olemine oli isegi üks omamoodi vahva olemine. Kõik algas muidugi Tartu bussijaamast, kus Tallinnasse minevad 2 bussi olid mõlemad täis, ning tekkis hirmus segadus istekohtadega. Läks aga alles aega... Igatahes Tallinnasse me jõudsime ja trammiga kohale me ka saime. Läksime nimelt Nukuteatrisse, kus oli ürituse avamine ja ka esimesed etendused.
Tallinnast siis veel niipalju, et ööbisime me Tallinna Reaalgümnaasiumis(mis pean tõdema, nägi SITAKS lahe välja. Tõeline antiik!). Enamik etendusi toimus NO99 blackbox-is, kus ka meie esinema pidime, etendusi käisime vaatamas kõiki, mida võimalik ning kuigi oli ka väga jubedaid etendusi, oli siiski igas tükis midagigi head(kasvõi siis torupillimuusika!)
Lisaks ütlen tartlastele veel teadmiseks, et Tallinn on tohutult veider koht - sõiduteed sulavad seal kõnniteedega peaaegu ühte ning kui auto ka üle äärekivi sõidab, ei tee see suuremat kahju. Mööda linna sõidavad trammid ja mingid veidrad sarvedega bussid, mida kohalikud "trollideks" hüüavad. Lisaks kõigele muule ei ole Tallinna bussid punased, vaid hoopis rohelist tooni. Et mitte jätta muljet, et Tallinn justkui midagi halba oleks, siis olgu veel mainitud, et seal on väga ohtrasti soomlasi, sakslasi, rootslasi ja muid võõramaalasi, kellega meeldivalt vestlust võib alustada. Peale selle on Tallinn täis igasugu kohvikuid ja baare, mis tõsi küll - suhteliselt sarnased tunduvad, nii seest kui väljast.
Aga tühja sest Tallinnast, mina jäin pooleli reedesse. Esimene öö tuli võrdlemisi ruttu, kuna meie etendus oli laupäeval kell 10 hommikul esimene ning soovisime enda energiat võimalikult palju säästa. Hommikul läks lahti tohutu meikimine, riietumine ja soengute tegemine. Vahva oli, isegi pilte tehti palju. Läksimegi etendust andma. Ootasime lava kõrval, kust pidime sisse jooksma. Ärev tunne oli lugeda jalapaare ja mõista, et meil tõepoolesti oligi tõesti täismaja.
Ja tegimegi etenduse ära. Oh seda eufooriat, mis peale etendust valdas. Oh seda rõõmu... Käisime reaalgümnaasiumis ära, võtsime seljast kostüümid ja ruttasime teisi etendusi vaatama. Ah jaa, vahele märkuseks niipalju, et süüa saime me Reaalgümnaasiumi sööklas, kus oli, tõsi küll - kitsas, kuid see eest väga priima toit. Õhtul käisime veidi Tallinna peal, käisime ametlikul "peol"(mis oli peale U.N.T. lahkumist ilmselt veelgi igavam, kui enne) ja laulsime mööda linna käies etendustest laule. Saarlased tuletasid laheda loo meelde - Billy Joeli "Uptown girl." Ma usun, et panen selle üles :)
Koolis tagasi olles olime niisama lebos. Kuulasime Karli lahedat kitarrimängu
Pühapäev oli pingelisem. Peagi lähenes autasustamine ja etendused läksid ka üha paremaks. Olgu öeldud, et vahepeal olime jõudnud tutvuda kohtunikega, kes olid meiega äärmiselt sümpaatsed. :)
Oligi see autasustamine käes. Aeg läks omasoodu ja viimaks hakatigi autasustama. Mari ja Grete said mõlemad parimad naisosa osatäitja auhinnad ning Ilmar sai preemia parima algupärandi loomise eest. Mina sain auhinna parima meesosa täitmise eest. Kuigi jah.. ega ma veel mitu päeva osanud reaalselt aru saada, mida ma õigupoolest saavutanud olin. Igatahes jah, Tallinnast jõudsime Tartusse tagasi umbes 8 kanti. Käisime Lutsu keldrist läbi ja vantsisimegi igaüks kodu poole.
Kodus läks arvestusteks õppimiseks, kuid emotsioon on siiani väga ülev :) Muusikalist veel niipalju, et 4-6. mail oleme me tuuril. 4. mail Rakveres, 5. mail Viljandis ja Tallinnas ning 6. mail Pärnus. Kes huvitatud, kirjutage ja küsige informatsiooni! Lisaks toimub ka Tartus 15. mail Gen klubis. Kella ei oska öelda, ent kes huvitatud on, küsigu julgesti ;)
Kevad on tõepoolest kätte jõudnud. Just preagu paistab metsa tagant suitsu tõusmas ning ma pole üldsegi kindel, kas see on lõkkest või on keegi taas mingi heinamaa põlema pannud. Ent siiski, täiega on tunda seda, et loodus hakkab ärkama. Kindlasti olete tähele pannud, et kevade sombune ilm ja sügise sombune ilm on 2 eri asja. Sellest ma räägingi :) Igatahes mina hakkan nüüd õppima. Siis lähen ilmselt Gerdaga burksi sööma ning selle kõige järel ilmselt Öölaulupeole.
Teie aga olge tublid, hoidke ja aidake üksteist ning nähke päevas rõõmu! ;) Kui tuju on nukker, rääkige kellegagi, kel tuju nukker ei ole ning kui ka sellist inimest ei leidu, lugege mõnd koomilist teksti või proosapala. Ühesõnaga olge rõõmsad, sest nõnda palju, kui mina elus kogenud olen - rõõm toob alati head! Niisiis - elage, armastage ja rokkige täiega ning kohtume 15. mail Genis. (või Öölaulupeol)
Tsau! ;)
(See meloodia on lahe!)
Ps. Je vous aime tous!
