Hei-hopsti, teie kõik :)
On 25. veebruar, päev pärast Vabariigi aastapäeva ja peab ära mainima, et väljas on imekaunis päev. Mine või uuesti suusatama :D
Esiti pean muidugi mainima, et nüüd on mul lasteetenduses "Sipelgas Ferda"(või lihtsalt "Ferda") roll kanda. Etendus ise ei olegi niivõrd suur asi mu jaoks, kui aga seltskond, kellega koos me seda teeme. Nimelt on seal mitmed inimesed muusikalist "tudengimuusikal"(mitte HSM, vaid tõesti "tudengimuusikal", otsige juutuubist treiler). Hullult vinge, vähemalt minule. :)
Kolmapäeval algas päev üsnagi tavaliselt. Hommikul oli esimene mõte: "Täna neli tundi", millest kohe järeldasin, et ongi Vabariigi aastapäev. :D Soovisin vennale siis head vabariigi aastapäeva, mispeale vend vastas:
"Loll oled või? see on homme". Piinlikkust enda sõnade üle tundsin ma veel kaua. :P
Nujah - 4 tundi koolis + aktus. Kusjuures sain ma aukirja "Aktiivse tunnivälise töö eest". Veider :D Mille eest ma selle küll teenisin?(Kusjuures mõni, kes aind olümpiaadidel käibki, ei saanud seda sootuks) Noh, ei tea. Peale kooli oli ikke tõsine Eesti tuju peal. Martiniga koju minnes vahepeal ikka panin hullu ja karjusin "Eesti Vabariik!"... aga et mul tõesti oli isamaaline tunne, siis ei leia ma põhjust oma teo veidrusele mõelda. :)
Njaa.. Kolmapäev oli mitmetigi pöördeline. Raimond Valgre käis vist enam, kui 3 tundi youtubest. Kes saab aru, mõistab, kes mitte, sellele pole seda teadmist ka vaja.
Igatahes veeres eluke edasi ja jõudiski kätte Eesti Vabariigi 93. aastapäev. Hommikul ärkasin tohutu lärmi peale, mis kõrvaltoast tuli(vend ja 1 ta sõber, kes meie pool olid mängisid "stressi"(mingi kaardimäng, millest mina aru ei saa)). Vaatasin osalt ka paraadi. Pressu pidas kena kõne ja jäin üsnagi unistavalt ootama, millal ise ajateenistusse minna saan :D
Läksime perega suusatama, tuli ka 1 teine pere, kellega me üsna tihedalt läbi käime. Mina läksin oma suuskadega rajale, enamik teistest läks kelgutama. raja läbi sõitnud, liitusin ka ise nendega. Asi, mis mu plaane sootuks muutis, oli 1 tüdruk, kes suuskadel mäest põikeid tehes alla vuhises.
Ilmselgelt tekkis huvi: "Kas ka mina suudaksin?" Eelmisel aastal, samal päeval olin proovinud vaid korra ja seepeale vastu puud sõitnud(for real :D), mistõttu mul julgus alles tasapisi tuli. Esimene kord oli mõttetu, kuid ometi tõestas see mulle, et suudan suuskadel alla sõita ise püsti jäädes. Tollest hetkest enam mäesõidule lõppu ei tulnud :) Mida rohkem alla lasin, seda julgemalt läks. Juba hakkasin isegi slaalomit laskma ja väikseid hüppeid tegema. Pean tõesti Mariliisi sõnade üle mõtlema, mis Kuutsekale sundisid minema :D
Kodus jõudsime veidi koristada, kui taas 2 tuttavat peret külla tulid(1 neist oli sama, kellega suusatamas käisime). Sõime, suuremad jõid, väiksemad pudenesid arvuti taha. Jutuvada käis, aga nuh.. :D eks diskuteeritakse igas seltskonnas. :)
Kui nad ära läksid, oli kõik viimaks rahulik. Istusin veel veidi arvutis ja olin terve õhtu folgi peal. Kohati kuulasin ka laulupeo lugusid, aga et need mulle mõtte pähe tõid, et ma ise tänavu laulukaare all laulda ei saa, otsustasin ikkagi folgiga jätkata. :)
Kusjuures tahan ma teile kõigile soovitada ühte lugu, seda siia üles riputada ma ei taha, muidu oleks see nagu mingi auk keset teksti täis lehekülgi aga see on bändi Tuulepuu lugu "Lenda lindu". Mulle meeldib... ehk meeldib teile ka.
Aga nii ma istun siin laua taga, peagi sõbra sünnipäevale. Maailm on üsnagi tore paik, kas te ei leia? Vaatamata kõigele pasale, mida see endaga kaasa toob, on ikkagi suhteliselt lahe vahel tunda, et kõik on justkui nii, nagu olekski kõige parem. Korter on üle pika aja korras.. hea tunne..
Seega :) on minul aeg minna oma tavatoimetuste juurde ja lõpetada postitus. Eestimaa on ilus. Varemalt, kui seda ütlesin, et mõistnud ma täpselt, kas tõesti on nii. Aga on. Niiet minge olge väljas, käige suusatamas, olge lihtsalt vahvad ja hoidke lähedasi. Kell on 14:32 ja mina hakkan sõbrannale kaarti kirjutama. Olge mõnusad ja elage, rokkige ja armastage ikka täiega. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous!
Friday, February 25, 2011
Sunday, February 20, 2011
Kuuseokstelt lumehelbed tantsisklevad maha
Hei!
Vat täna oli hea päev. Leidsin vist hea tuju valemi - ole jamas, ole pigis, ole kaksi või üksinda, peamine, et igav ei oleks. Täna käisid ilmselt paljudki teist Tartu Maratonil. Mina nii kõva mees ei olnud ja piirdusin vaid Vooremäele minekuga. Esiti polnud plaanis sedagi teha, aga et ma viimasel ajal uskuma olen hakanud, et ema ka õiget juttu võib rääkida, läksin siiski.
Ja oii, mis mulle omaks sai :D Esiteks pean mainima, et ma olen üks kuradi lollilt kindel inimene. Juba esimeses kurvis tundsin, et midagi välja tuli, hakkasin aina uhkemaid uisusamme tegema... ja sealsamas mu uhkus ka tasutud sai :D Täiesti lageda maa peal.. Mauhhti maha. Okei, üksikasjalikult vast tervet 8,2-te kilomeetrit kirjeldama ei hakka, kuid ometi pean ära mainima, kui lahe see kõik oli. Näha silti "! SUUR LANGUS !", vaadata alla ja näha seal nii 10-15 meetri sügavust orgu, meeletut närvikõdi tundes astuda sissesõidetud suusarajale ja siis alla tuhiseda. Alla jõuda ja mõelda: "Deem, see oli vinge!"
Tõsi, juhtus ka kordi, kui suurel hool mäest laskuine lõppes kas suusaraja lõppemise või veel hullem - selle algamise tõttu. Järgneb umbes 5 meetrit sõitu 1l suusal, nii 2 meetrit õhulendu ja nii 7 meetrit hõõrdumist maaga. Esimene mõte kukkudes. Mitte, et selleks oleks "olen ma veel elus?" või "jäi kõik ikka terveks?", vaid "TÜRA mul oli nii hea vunk sees!!!"
Nujah, igatahes, suusatada on lahe. Olgugi, et maratonil ei käinud, aga linnukese sain kirja siiski. Peale suusatamist käisime maalgi tiiru. Auto pidime küll umbes kilomeetri kaugusele jätma, aga nuh.. meil olid suusad :D täiega ilus... poleks koolikohustust, ma võtaks hea meelega inimesed punti ja läheks sinna. Aga nuh :) Ulme.
Vahepeal ei ole just palju tavalisest erinevat juhtunud. Täiskuu oli vahepeal, und rikkus veidi... Tuuletaldadesse pole ammu kirjutand. Luban, et teen seda kunagi, aga millal, seda ma ei oska öelda. Oeh, ma ei oska millestki rääkida. Treffi/TDL-i/muu kooli küsimus kerkib ikka aina enam pinnale. Aga noh, savi - vaatab :)
Tunne on juba täiega nagu vaheaeg. Koolis pole ammu käinud, külmapühadel ei ole lõppu. Täitsa lahe on nii, kuni mõistad, et iga puudutud tund tuleb iseseisvalt järgi õppida. Njah...
Ühes Gerda blogi 7000 vaatamisega, tuli meelde ka enese peagi 4000 täis saav number. :D Egoistlik mõtlemine, edev, aga nuh - selline ma ju olengi, niiet klikake ikka mitu korda, äkki olen vahepeal kirjavigu parandand.
Loomevaimu mul vist enam pole. Või noh.. veidi.. Mitte nii, kuis arvasin seda varem olevat, aga hää küll, mis tast ikka.
Talv on jätkuvalt kaunis :) Täna suusarajal nägin seda kohe eriti. Terve metsaalune sillerdas puudelt langevatest lumeliblikatest. Oeh... Kaunis! Eriti nüüd, kui lund ei saja ja külmakraade on ikka mõnusalt. Pole midagi mõnusamat, kui tulla krõbedast külmast, teha endale tee, tõmmata villased sokid jalga, pugeda teki sisse ja teed juua.. ülimõnus :) (Nujah, tõsi - see kestab vaid ajani, kui tee otsa saab, peale seda tundub tegevust korrata üsna tüütu :D)
Ma armastan psühholoogiat! Lihtsalt pean ära mainima. See umbkaudne teadus inimese aju sisemisest tegevusest on paeluvaim asi, mis antud hetkel välja suudan mõelda (okei, vb mõni tüdruk, aga noh, see ei lähe arvesse). Tavaliselt ma end just tihti raamatut lugemas ei leia, aga kui asi puudutab psühholoogiat, loen ma himuga. Päris crazy, mis? :)
Oeh, aga ongi öeldud saanud kõik, mis meelel, südames ja keelel oli :) Tundub, nagu tahaks luuletada, aga ilmselt vaid tuju on hea :D Peaks vist taas tavatoimetuste juurde minema, ehk veidi õppimagi.. eks näis. Praegu on küll nii hea olla, et eriti õppida kül mahti ei ole. Aga see selleks :) Kell on 18:09 ja mina hakkan lõpetama. Suusatamine on lahe, kes ei viitsi minna, sundige ennast, see on vahva. Mis iganes te teete, olge aga ikka head ja lahked üksteise vastu, ka nende vastu, kes teid võibolla ei salli. Ärge iial heitke meelt - maailm on siiski ilus koht :)
Long story short :D - Elage, rokkige ja armastage. Täiega!
Ps. Je vous aime tous!(ma armastan teid kõiki!)
Vat täna oli hea päev. Leidsin vist hea tuju valemi - ole jamas, ole pigis, ole kaksi või üksinda, peamine, et igav ei oleks. Täna käisid ilmselt paljudki teist Tartu Maratonil. Mina nii kõva mees ei olnud ja piirdusin vaid Vooremäele minekuga. Esiti polnud plaanis sedagi teha, aga et ma viimasel ajal uskuma olen hakanud, et ema ka õiget juttu võib rääkida, läksin siiski.
Ja oii, mis mulle omaks sai :D Esiteks pean mainima, et ma olen üks kuradi lollilt kindel inimene. Juba esimeses kurvis tundsin, et midagi välja tuli, hakkasin aina uhkemaid uisusamme tegema... ja sealsamas mu uhkus ka tasutud sai :D Täiesti lageda maa peal.. Mauhhti maha. Okei, üksikasjalikult vast tervet 8,2-te kilomeetrit kirjeldama ei hakka, kuid ometi pean ära mainima, kui lahe see kõik oli. Näha silti "! SUUR LANGUS !", vaadata alla ja näha seal nii 10-15 meetri sügavust orgu, meeletut närvikõdi tundes astuda sissesõidetud suusarajale ja siis alla tuhiseda. Alla jõuda ja mõelda: "Deem, see oli vinge!"
Tõsi, juhtus ka kordi, kui suurel hool mäest laskuine lõppes kas suusaraja lõppemise või veel hullem - selle algamise tõttu. Järgneb umbes 5 meetrit sõitu 1l suusal, nii 2 meetrit õhulendu ja nii 7 meetrit hõõrdumist maaga. Esimene mõte kukkudes. Mitte, et selleks oleks "olen ma veel elus?" või "jäi kõik ikka terveks?", vaid "TÜRA mul oli nii hea vunk sees!!!"
Nujah, igatahes, suusatada on lahe. Olgugi, et maratonil ei käinud, aga linnukese sain kirja siiski. Peale suusatamist käisime maalgi tiiru. Auto pidime küll umbes kilomeetri kaugusele jätma, aga nuh.. meil olid suusad :D täiega ilus... poleks koolikohustust, ma võtaks hea meelega inimesed punti ja läheks sinna. Aga nuh :) Ulme.
Vahepeal ei ole just palju tavalisest erinevat juhtunud. Täiskuu oli vahepeal, und rikkus veidi... Tuuletaldadesse pole ammu kirjutand. Luban, et teen seda kunagi, aga millal, seda ma ei oska öelda. Oeh, ma ei oska millestki rääkida. Treffi/TDL-i/muu kooli küsimus kerkib ikka aina enam pinnale. Aga noh, savi - vaatab :)
Tunne on juba täiega nagu vaheaeg. Koolis pole ammu käinud, külmapühadel ei ole lõppu. Täitsa lahe on nii, kuni mõistad, et iga puudutud tund tuleb iseseisvalt järgi õppida. Njah...
Ühes Gerda blogi 7000 vaatamisega, tuli meelde ka enese peagi 4000 täis saav number. :D Egoistlik mõtlemine, edev, aga nuh - selline ma ju olengi, niiet klikake ikka mitu korda, äkki olen vahepeal kirjavigu parandand.
Loomevaimu mul vist enam pole. Või noh.. veidi.. Mitte nii, kuis arvasin seda varem olevat, aga hää küll, mis tast ikka.
Talv on jätkuvalt kaunis :) Täna suusarajal nägin seda kohe eriti. Terve metsaalune sillerdas puudelt langevatest lumeliblikatest. Oeh... Kaunis! Eriti nüüd, kui lund ei saja ja külmakraade on ikka mõnusalt. Pole midagi mõnusamat, kui tulla krõbedast külmast, teha endale tee, tõmmata villased sokid jalga, pugeda teki sisse ja teed juua.. ülimõnus :) (Nujah, tõsi - see kestab vaid ajani, kui tee otsa saab, peale seda tundub tegevust korrata üsna tüütu :D)
Ma armastan psühholoogiat! Lihtsalt pean ära mainima. See umbkaudne teadus inimese aju sisemisest tegevusest on paeluvaim asi, mis antud hetkel välja suudan mõelda (okei, vb mõni tüdruk, aga noh, see ei lähe arvesse). Tavaliselt ma end just tihti raamatut lugemas ei leia, aga kui asi puudutab psühholoogiat, loen ma himuga. Päris crazy, mis? :)
Oeh, aga ongi öeldud saanud kõik, mis meelel, südames ja keelel oli :) Tundub, nagu tahaks luuletada, aga ilmselt vaid tuju on hea :D Peaks vist taas tavatoimetuste juurde minema, ehk veidi õppimagi.. eks näis. Praegu on küll nii hea olla, et eriti õppida kül mahti ei ole. Aga see selleks :) Kell on 18:09 ja mina hakkan lõpetama. Suusatamine on lahe, kes ei viitsi minna, sundige ennast, see on vahva. Mis iganes te teete, olge aga ikka head ja lahked üksteise vastu, ka nende vastu, kes teid võibolla ei salli. Ärge iial heitke meelt - maailm on siiski ilus koht :)
Long story short :D - Elage, rokkige ja armastage. Täiega!
Ps. Je vous aime tous!(ma armastan teid kõiki!)
Thursday, February 10, 2011
Kesköölooris, jäisel maanteel, tuulevaikus märatseb
Ommik!
Ilmselt olete te kõik hetkel, mil ma seda kirjutan koolis või siis tööl. Ei - haige ma pole. Lihtsalt täna oli Treffis mingi mälumängu moodi asi ja vastutasuks lubaduse eest seal osaleda sain ma koolist vabaks. Hea diil, ütleks mina. Nii hea ja vaikne on siin. Kuskil ei lõuga ei raadio, telekas või õe arvuti. Vaikus, kui siis välja arvata mu enda arvuti vaikne surin. Eile oli hea päev. Selle nädala parim, võiks öelda :) Otseselt midagi eraldi välja tuua pole mõtet. Lihtsalt... oli hea päev :)
Jälle kustuvad minu tulles lambid... it's kinf of scary isegi, aga noh, nagu mu hingesugulane ütles - Pole minul midagi karta. Ma mõtlesin järele... käib jah võimas tunne läbi, kui lamp kustub. No matter what see ka ei tähendaks ;)
Piparmündi tee sai otsa. Ühel hetkel tundsin suurt pettumust, kuid õnneks leidsin endale veel ühe piparmündi tee :D Seekord musta. Nämm :) Peab hakkama koolis hindeid parandama. Bioloogia on tõsine tujurikkuja. Tegemata kontrolltöö, esitamata töövihik, mis samuti on tegemata ja järgmisel nädalal tuleb uus mahukas KT. Fuck.
Aga tegelikult on elu ilus :) Ilm ka muidugi :D Eila hommikul arvasin, et väljas on sula. Polnud veel kindaidki kätte tõmmanud, kui välja astusin. Esimene reaktsioon: "WTF, MIKS SIIN NII KÜLM ON? :S"
Minu -1 kraadi asemel oli neid -11 :D Aga nuh, juhtub ikka.
Lisaks veel muidugi see, et ilmselt on mul hetkel olemas peaaegu kõik, mida ma tahan. Juba see mõte teeb rõõmsaks. Okei, tõsi - mul on suur dilemma, mis kooli minna, kuid samas.. seda näitab veel aeg. Inimestega on kõik nii, kuis peab, kooliga on enam-vähem okei, mul on Uru Noorteteater, mis on antud hetkel kõik, mida ma tahan ja lisaks saan ma veel laulda ja kidrada.(ärge üritagegi sellest jutust pointi leida - seda pole)
Ega ma enamvast muud öelda oskagi. Kui välja tahate minna :D siis tahtke ikka sisse - jube külm on. Aga jah... mina hakkan nüüd ajalehti lappama, et oma teadmisi uuendada. Kunagi kohtume, kundlasti kohtume, mul on näiteidki tuua.. ma ei tea veel kuna ja mismoodi, aga kunagi ;) Hoidke üksteist, olge ettevaatlikud, jäätund teed ei ole sõbralikud käimarajad. Ja nautige elu ;) Liialt üürike, et end keelata. Seega lihtsalt öeldes :D - Elage, rokkige ja armastage täiega. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous
Ilmselt olete te kõik hetkel, mil ma seda kirjutan koolis või siis tööl. Ei - haige ma pole. Lihtsalt täna oli Treffis mingi mälumängu moodi asi ja vastutasuks lubaduse eest seal osaleda sain ma koolist vabaks. Hea diil, ütleks mina. Nii hea ja vaikne on siin. Kuskil ei lõuga ei raadio, telekas või õe arvuti. Vaikus, kui siis välja arvata mu enda arvuti vaikne surin. Eile oli hea päev. Selle nädala parim, võiks öelda :) Otseselt midagi eraldi välja tuua pole mõtet. Lihtsalt... oli hea päev :)
Jälle kustuvad minu tulles lambid... it's kinf of scary isegi, aga noh, nagu mu hingesugulane ütles - Pole minul midagi karta. Ma mõtlesin järele... käib jah võimas tunne läbi, kui lamp kustub. No matter what see ka ei tähendaks ;)
Piparmündi tee sai otsa. Ühel hetkel tundsin suurt pettumust, kuid õnneks leidsin endale veel ühe piparmündi tee :D Seekord musta. Nämm :) Peab hakkama koolis hindeid parandama. Bioloogia on tõsine tujurikkuja. Tegemata kontrolltöö, esitamata töövihik, mis samuti on tegemata ja järgmisel nädalal tuleb uus mahukas KT. Fuck.
Aga tegelikult on elu ilus :) Ilm ka muidugi :D Eila hommikul arvasin, et väljas on sula. Polnud veel kindaidki kätte tõmmanud, kui välja astusin. Esimene reaktsioon: "WTF, MIKS SIIN NII KÜLM ON? :S"
Minu -1 kraadi asemel oli neid -11 :D Aga nuh, juhtub ikka.
Lisaks veel muidugi see, et ilmselt on mul hetkel olemas peaaegu kõik, mida ma tahan. Juba see mõte teeb rõõmsaks. Okei, tõsi - mul on suur dilemma, mis kooli minna, kuid samas.. seda näitab veel aeg. Inimestega on kõik nii, kuis peab, kooliga on enam-vähem okei, mul on Uru Noorteteater, mis on antud hetkel kõik, mida ma tahan ja lisaks saan ma veel laulda ja kidrada.(ärge üritagegi sellest jutust pointi leida - seda pole)
Ega ma enamvast muud öelda oskagi. Kui välja tahate minna :D siis tahtke ikka sisse - jube külm on. Aga jah... mina hakkan nüüd ajalehti lappama, et oma teadmisi uuendada. Kunagi kohtume, kundlasti kohtume, mul on näiteidki tuua.. ma ei tea veel kuna ja mismoodi, aga kunagi ;) Hoidke üksteist, olge ettevaatlikud, jäätund teed ei ole sõbralikud käimarajad. Ja nautige elu ;) Liialt üürike, et end keelata. Seega lihtsalt öeldes :D - Elage, rokkige ja armastage täiega. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous
Sunday, February 6, 2011
Jäise öötaeva kuldsel paistel
Tsau, teie kõik, kes te olete heitnud pilgu minu blogisse :)
Peale viimast postitust ei ole(nagu alati) just palju muutunud. Elan ikka nii, kuis alati olen elanud, oma arvamuste ja tõekspidamiste järgi. Ilm ajab närvi. Pagan võtaks, sajab, sulab ja voolab. Mis kuradima talv see selline on?!
Miks inimesed blogivad? Kas keegi palun oskaks vastata. Küsisin endalt, et miks ma blogin ja kujutate ette... mitte ühtegi head vastust ei tulnud. Okei, eks ma umbes seda arvasingi, aga... siiski.. Miks blogida? Miks kirjutada oma arvamustest või tegemistest? Lihtsalt sellepärast, et keegi teine saaks minuti lugeda ja mõelda, et "vapse omamoodi vend". Ei tea - kui kellegil on mingi hea põhjus, miks peaks või võiks blogida, siis palun pange kommentaaridesse :)
Viimastel päevadel on muusikalid hakanud jälle peale minema. Otsisin kõik tuttavad asjad jälle välja: "Mozart, l'opera rock", "Grease", "Cats", "Romeo ja Julia", "Viiuldaja katusel" ja veel mingid muusikalid, mille nimed mulle preagu meelde ei tule.
Nädalavahetus kulges kenasti. Reede tundus algselt üsna katastroofiline, aga nuh, pääsesin sellestki. Laupäeval käisin Vapramäel suusamatkal. Suuskade määrimisega suutsin ma kohe ikka mõnusalt feilida - mõtlesin, et jätan haakumismäärde vapse alla panemata, lasen kohe inertsi ja hea hooga mäest üles :D Aga nuh... mäed osutusid suuremaks, kui ma arvasin ja minu libisemisvastase määrde mittelisamine hakkas mind vägisi raskusjõu mõjul hoopis allamäge vedama. :D see oli isegi üsna lahe tunne, kui seisad tasapinnalisel maastikul ja libised tahapoole.
Aga mäest meeldis alla sõita... uhh, kui lahe see oli :D Peaks vist Mariliisi nõuannet kuulda võtma ja Kuutsekal mäesuusa ära proovima. Igatahes klassikasuuskadega Vapramäel oli see küll väga lahe :)
AH jaa :S Mariliisi kitarri ülemise E-keele suutsin ma ära lõhkuda. Ma ei tea, miks see nõnda mulle korda läheb, aga iga kord, kui sellele veidigi mõelda, on see nii piinav. V noh... jah, ilmselgelt pole mul midagi tarka öelda. Lõpetasin just 6. peatüki tuuletallad.blogspot.com -is, njah, eks kaege perrä, kui huvi pakub :) Peaks õppima hakkama.. Alati suhtun ma umbes et: "Kül jõuab, vähe on teha" ja siis avastan õhtul, et "türr, siin mingi suurem ülesanne... FEIL!"
Aga jah.. nõnda ma elan :) Mõne jaoks lahedalt, mõne jaoks igavalt.. eks otsustage ise ;) Luuletada ma vist enam ei oska :D Või noh... kas olen kunagi osanudki, ei tea, aga viimsel ajal ei tule küll ühtegi riimi pähe. Kohati on see isegi hea, ei pea inka tunnis kiirelt kuhugi üles kirjutama asju, nii et inka õps end jälle segaseks vihastab.. Aga nuh.. elame-näeme ja vaatame, mis saab :)
Kell on 21:18 ja mina hakkan õppima. Olge tulbid, olge vahvad, kunagi kindlasti kohtume. Ma ei tea küll, millal, aga kunagi viivad me teed kokku :) Elage, rokkige ja armastage Täiega! Tsau, mu kallid.
Ps. Je vous aime tous :)
Peale viimast postitust ei ole(nagu alati) just palju muutunud. Elan ikka nii, kuis alati olen elanud, oma arvamuste ja tõekspidamiste järgi. Ilm ajab närvi. Pagan võtaks, sajab, sulab ja voolab. Mis kuradima talv see selline on?!
Miks inimesed blogivad? Kas keegi palun oskaks vastata. Küsisin endalt, et miks ma blogin ja kujutate ette... mitte ühtegi head vastust ei tulnud. Okei, eks ma umbes seda arvasingi, aga... siiski.. Miks blogida? Miks kirjutada oma arvamustest või tegemistest? Lihtsalt sellepärast, et keegi teine saaks minuti lugeda ja mõelda, et "vapse omamoodi vend". Ei tea - kui kellegil on mingi hea põhjus, miks peaks või võiks blogida, siis palun pange kommentaaridesse :)
Viimastel päevadel on muusikalid hakanud jälle peale minema. Otsisin kõik tuttavad asjad jälle välja: "Mozart, l'opera rock", "Grease", "Cats", "Romeo ja Julia", "Viiuldaja katusel" ja veel mingid muusikalid, mille nimed mulle preagu meelde ei tule.
Nädalavahetus kulges kenasti. Reede tundus algselt üsna katastroofiline, aga nuh, pääsesin sellestki. Laupäeval käisin Vapramäel suusamatkal. Suuskade määrimisega suutsin ma kohe ikka mõnusalt feilida - mõtlesin, et jätan haakumismäärde vapse alla panemata, lasen kohe inertsi ja hea hooga mäest üles :D Aga nuh... mäed osutusid suuremaks, kui ma arvasin ja minu libisemisvastase määrde mittelisamine hakkas mind vägisi raskusjõu mõjul hoopis allamäge vedama. :D see oli isegi üsna lahe tunne, kui seisad tasapinnalisel maastikul ja libised tahapoole.
Aga mäest meeldis alla sõita... uhh, kui lahe see oli :D Peaks vist Mariliisi nõuannet kuulda võtma ja Kuutsekal mäesuusa ära proovima. Igatahes klassikasuuskadega Vapramäel oli see küll väga lahe :)
AH jaa :S Mariliisi kitarri ülemise E-keele suutsin ma ära lõhkuda. Ma ei tea, miks see nõnda mulle korda läheb, aga iga kord, kui sellele veidigi mõelda, on see nii piinav. V noh... jah, ilmselgelt pole mul midagi tarka öelda. Lõpetasin just 6. peatüki tuuletallad.blogspot.com -is, njah, eks kaege perrä, kui huvi pakub :) Peaks õppima hakkama.. Alati suhtun ma umbes et: "Kül jõuab, vähe on teha" ja siis avastan õhtul, et "türr, siin mingi suurem ülesanne... FEIL!"
Aga jah.. nõnda ma elan :) Mõne jaoks lahedalt, mõne jaoks igavalt.. eks otsustage ise ;) Luuletada ma vist enam ei oska :D Või noh... kas olen kunagi osanudki, ei tea, aga viimsel ajal ei tule küll ühtegi riimi pähe. Kohati on see isegi hea, ei pea inka tunnis kiirelt kuhugi üles kirjutama asju, nii et inka õps end jälle segaseks vihastab.. Aga nuh.. elame-näeme ja vaatame, mis saab :)
Kell on 21:18 ja mina hakkan õppima. Olge tulbid, olge vahvad, kunagi kindlasti kohtume. Ma ei tea küll, millal, aga kunagi viivad me teed kokku :) Elage, rokkige ja armastage Täiega! Tsau, mu kallid.
Ps. Je vous aime tous :)
Subscribe to:
Posts (Atom)