Lõpeb üks ja algab teine...

Hei-hopsti inimesed ja mõnusat vana-aasta lõppu teile!

Mul polnud plaanis täna kirjutada, aga et keegi mulle mainis, et enne uut aastat nagu võiks, siis otsutasingi seda nii jooksu pealt teha. Hetkel on kell 16:25 ja tammelinna minekuni on aega vaid paar tundi. Tegelikult tuli mul idee, et võiksin üles tähendada just need sündmused, mis mulle aasta jooksul on tähtsad olnud. Aga üldiselt... Ükskõik, kui hea või halb miski poleks olnud, on aasta olnud väga meeldiv ja ma siiralt loodan, et 2012 toob meile ainult rohkem paremat, kui 2011. aasta. :)
Niisiis..

Kõige võibolla... suurem muutus oli kevade lõpp ja suve algus, mil sain selgeks, et minu uueks kooliks saab olema Hugo Treffneri Gümnaasium. Pean tõdema.. ma ei olnud kuni lõpuni kindel, et ma tõepoolest sinna sisse saan. See tundus nii utoopiline. Aga näete, siin ma nüüd olen ja omadega rohkem mäel kui kunagi enne :)

Teiseks on toonud 2011. aasta minu ellu inimesi, kellest ma ei oleks osanud varemalt undki näha. Eriti muidugi treffneristid. Aga et mitte jätta ka teisi tähelepanuta, siis tõesti - pea iga inimene, keda ma sel aastal olen kohanud on muutnud mind kasvõi veidikenegi(ja ma siiralt loodan, et paremaks inimeseks).

Hästi armas oli kindlasti ka seekordne suvi, kus ma tõsi küll - ei reisind just nii palju, kui ma varemalt plaanind olin, aga siiski - suvi oli lahe. Eriti vahva oli muidugi Põrgus(mu maakodus). Nüüdseks on seal aidal uus katus peal ja suveköögist on kamin juba valmis ja täiesti töökorras. Armas on mulle see kohakene. Sai veel armsamaks :)

Inimesena olen ma sel aastal muutnud väga. Mõni, kes muga ehk varemgi suhtles, teab seda vast isegi tunnistada, aga ma usun.. või noh... ma arvan, et see muutus on olnud paremuse poole. :) Nujah, loomulikult olen ma tänulik neile noortele neidudele, kes mulle küll väga meeldind on, kuid kes sellegipoolest mind enda kõrvale ei soovinud :D Ka see muutis isiksust ja nüüdseks olen ma selle üle ainult rõõmus :)

Kes teab mind ehk vähe rohkem, sellele võin öelda, et luuleliselt tõi see aasta minusse täiesti uue nägemuse elule. Mille üle ma kusjuures tohutult õnnelik olen! Ma juhtusin isegi millalgi üht oma vana luuletust lugema.. ja teate... päris naer tuli peale :D Aga eks me kõik taha vahel enda minevikutegude üle naerda.
Ning... mis eriti vahva - ma sain endale uue soni. Või noh... vana, "Wabariigi" ajast! :)


Selle teema loen ma nüüd aga lõppenuks ja tahan teile veel veidi pajatada enda jõuludest. Imemoel oli meil Tartus siiski 24. detsembril lumi maas :) Jah, tõsi küll - väga vähene ja üsnagi kahjutu, aga ikkagi lumi!
Hommik algas tavalist moodi: eelmisel ööl olin olnud pea 5ni üleval, mis tähendas, et hommikul ärkasin ma alles kell üks. Ärganud, vahetanud riided ja söönud, hakkasin koristama, nagu ikka jõuludel tehakse. Õhtupoole hakkas vaaritamine. Oiii, kuidas meil oli süüa...  Igatahes - umbes nii kella 6 ajal hakkasime mugima, kella 7ks sain mina kõne oma vanalt tuttavalt Annikalt, kelle juurde läksin jõuluvana tegema. Ausalt, seal oli väga lahe. Eriti lahe tunne on see, kui üks 6-aastane tüdruk sulle otsa vaatab ja ütleb: "Ma joonistasin sulle pildi - näe." Ja olgugi, et ma sain aru, et mul on Jõuluvana riided seljas, oli see siiski üliliigutav :)
Peale seda läksin koju, sain kingitused kätte, laulsime veidi ja läksime siis surnuaeda. Olgugi, et lund polnud seal pea üldse, oli seal siiski väga ilus. Tuhanded küünlad põlesid ja surnuaed nägi välja päris kaunis :) Peale seda koju, jäätist ja õunakooki sööma ning jooma seda imelist jooki, mis on segu kaneelist ja õunamahlast... oeh... siiamaani tunnen seda maitset suus :)

Et aga aasta lõppemas on, siis soovin ma teile kõigile toredat uue algust. Loodan, et saadate vana aasta minevikku rahutundega ja teadmisega, et eelnev aasta ei olnud ilma asjata elatud. Mina aga lähen nüüd end ette valmistama, varsti tammelinna ja sealt siis kesklinna ööseks edasi. Sel aastal siis viimast korda... Hoidke üksteist, kaitske ja armastage ning ärge tehke halba neile, kes teie vastu lihtsalt õelad on. Olge õnnelikud, nautige elu, olenemata sellest, mis seal parasjagu ei toimuks.. ning mis ma muud oskan öelda? :) Olge avatud uutele väljakutsetele ning võimalustele. Elage, armastage ja rokkige täiega; ning siis.. hetkel, mil te leiate oma elu olema päris rõõmsa... siis oletegi õnnelik.
Ma armastan teid kõiki! Olge tublid ja head vana-aasta lõppu! ;)

(Laul on küll üsnagi vana ja tänaseks küllap väga ära leierdatud, aga Sungha esituses on see lihtsalt armas :) Kaunist uut aastat teile kõigile!)

Ps. Je vous aime tous!

Kui ka lakkaks kõik mu mõtted... see ehk siiski säiliks veel...

Hei-hopsti maailm ja kaunist pühapäeva õhtut teile!

18. detsember... Iseensest on jõuludeni aega vaid paar päeva, kuid näe - lund polegi. Kas tuleb või mitte, seda ei hakka mina ennustama, igatahes tunnen ma juba ette, et peagi on jälle see aeg, mil saab end jõuluroogadest kõrimulguni täis mugida, siis tagatipuks piparkooke peale nosida ja siis läbi üliraske liikumise kuidagi kuuse ette komberdada, et lugeda salm, või veel parem - laulda, et enda kingipakk kätte saada. Loomulikult on nüüd veel ka see aeg, mil on lugematud ballid, jõulupeod ja kontserdid, kuhu tasub minna.. kuid... vahel tasub lihtsalt võtta endale seltsi soe glögi, villased sokid ja sall ning lihtsalt endakeskis õnnelik olla.

Eelmises postituses rääkisin sellest, kui elevil ma balli suhtes olin. Noh - see oli igati põhjendatud! Ball oli ülimalt meeldiv ja meeldejääv, sai nii tantsida, suhelda, naerda, süüa kui ka tunda suurt võidurõõmu. Kohe räägin lähemalt: nimelt on enne iga aasta balli veel üks üritus: balli peremehe ja perenaise valimine. Üritus ise leidis aset 3 päeva enne balli, kus esinesid kokku 10 paari. Meie klassist olid Jan ja Erle ning Karl Rammo ja Mari-Liis Vanem. Viimaste kohta ma ei tea, kuid kui ballil kuulutati välja selle aasta balli peremees ja perenaine, olid nendeks justnimelt meie, 10D klassi Jan Teevet ja Erle Kont. Hurraa! Hurraa! Hurraa! :D
Enihow.. ball jätkus tõusvas joones, kuid varsti oligi aeg lahkuda. Tantsida sai peaaegu kõigiga, kellega soovisin ning peale balli läksime klassivenna poole võitu tähistama. Hommikul kella 12ks olin taas kodus, ning sain rõõmuga pintsaku taas riidepuule panna.

Vahepeal on juhtunud muudki. Nimelt olid meil koolis just äsja arvestused. Üks on kindel - kirjanduse sain ma viie. Kehalise ka! :) Teiste suhtes pole ma nii kindel, ükskõik, peamine, et kirjandus hästi läks. Arvestuste nädal muudab pea kõik õpilased sootuks teisteks inimesteks. Need, kes varem suhtluskastides nalja viskasid, olid nüüd "hõivatu" peal ja õppisid hoolega. Mõni magas öösiti tänu arvestustele vaid paar tundi.. mõni vaid seetõttu, et üritas meeleheitlikult raamatut õigeks ajaks läbi jõuda. Peab tunnistama, et see oli suhteliselt lahe aeg. Või noh.. ON lahe aeg, kuna viimane arvestus on minul alles teisipäeval ja oh õudust - matemaatika. Ning ei - ma ei oska matemaatikat :D

Laura sünnipäev oli kaa. See oli vahva. Meeldejääv :) Kalle jõudis jälle kella 2ks koju ja huvitav mis ta siis tegi. Läks magama? - ei, ta läks kööki, sest tal oli kõht natuke tühi. Taevake küll, ma pean endal prioriteedid paika panema. :) Luule on viimasel ajal veidikene pärssida saanud. Mitte, et ei oleks piisavalt vaimset põhja, aga ma lihtsalt ootan lund.. niiväga ootan lund, et suht iga päev emhisse vaatan ning näen... Oh! Neljapäeva öösel peaks palju külma tulema! Hurraa! ning umbes säärasel viisil ma endale rõõmu teengi. Peab tõdema - suusatada tahaks küll juba hirmsasti. Mitte, et ma oskaks või oleks kunagi väga osanud suusatada - mulle lihtsalt meeldib teadmine, et ma saan üsnagi kiiresti üle lume libiseda, niiet minu vaateväljas jääb mu ette vaid ilus sile lumeväli. Kaunis, kas pole? :)

Kaunidusest rääkides - jõulud hakkavad lähenema. Või noh.. on kohe käes! mis omakorda tähendab, et kaunistused ja jõuluteemalised pildikesed hakkavad muudkui enam silma paistma. Nii ka meie kodus. Täna näiteks mässasime õega pea tund aega, et tema kardinate taha saada mingisugused võrk-tuled üles. Päevavalges vaadates oli küll natuke.. kentsakas või nii.. aga nüüd, kui väljas on pime, on see üks väga kaunis vaatepilt. Kuuske meil veel ei ole. Ega ma vist ei tahakski veel kuuske.. võibolla millalgi.. teisipäeval, aga mitte enne.

Homme on vahva päev. Saan esimest korda teada, kes on Priidu Beier, saan veeta 1. tunni oma inglise keele rühmaga, kellega olen ilmselt koos 12. klassi lõpuni, lisaks sellele saan ilmselt ajaloos uue õpiku ja peale seda kõike on veel ühel üritusel esinemine, mille tarvis vajaminevad 2 laulu ma alles äsja välja valisin. Tõotab tulla päris uhke ja meeldejääv esmaspäev, või mis? Igatahes on mul vähemalt luuleanalüüs tehtud. Nimelt pidime kooli tarvis analüüsima mingi luuletaja 20t luuletust. Mina võtsin selleks luuletajaks Juhan Viidingu ning teate... need 20 luuletust tõepoolest muutsid midagi mu mõtlemises. Kas paremuse, halvemuse või lihtsalt progressi suunas, seda ma ei tea, aga igatahes tean ma seda, et ta ei ole mitte teps halb luuletaja. Kuigi jah, nagu ma mõnele juba maininud olen - ta ei ole üldse Juhan Liiv :)

Hästi, saigi vist kõik öeldud, mida ma öelda soovisin. Super! :) Nüüd aga peaksin ma tegelema lugude õppimisega. Igatahes panen teile siia alla ka kaks laulu, mille hiljuti leidsin. See hakkab mul vist isegi veidi nagu... kombeks saama või nii. Aga ma usun, et see on hea komme - eriti siis, kui mõni võibolla tänu minule sellest laulust teada saab ja selle samuti heaks lauluks arvab. Igatahes.. Olge rõõmsad, nautige jõule, no matter what, kas väljas on lund või mitte. Ärge jätke oma sõpru unustuste varna, kuid ärge olge umbusklikud ka uute võimaluste ja inimeste suhtes. Hoidke lähedasi. Hoidke ka lihtsalt tuttavaid, kuid eelkõige hoidke aga siiski just iseennast. See on tänapäeva kiires tempos nii mõnelgi unarusse jäänud ülesanne. ;)
Mis seal ikka... Ma armastan teid kõiki. Te olete üks lahedaim ühiskond, keda suudaksin enese ümber kujutleda või loota, nii et... aitäh teile. Olge teie endid edasi :) Ning kahtlemata.. elage, armastage ja rokkige. - Täiega! Head ööd teile! ;)

(See on selline... hea ja mõnus lugu, mida ööhämaruses mõnus kuulata on)

(Võibolla natukene pikk algus on, aga laul ise on väga kaunis)

(Ma lihtsalt pidin selle panema :) Tegemist on nimelt ühe prantsuse lastelauluga, mille pealkiri eesti keeles kõlaks umbes nii: "On vaja lille, et luua maailm". Väga ilus laul, kusjuures esimene lugu, mille mina prantsuse keeles ära õppisin!)

Ps. Je vous aime tous!

Täna õhtul on ball...

... me kõik lähme sinna
seal kuldavaist lokkidest välkumas saal.
Täna õhtul on ball, pea sinna võib minna,
pole säärast veel nähtud, sel mustaval maal.
Pea tants läheb lahti ja valssi kõik keerleb
ning mööda must tuiskavad paarid ja pead.
taas õhtu nii rutakalt mööda siis veereb..
ja sisimas naeratab tunne nii hea.

Täna õhtul on ball. Ka mina saan minna.
Ei ette ma arva, mis ootab ees mind.
Kuid lähen. Ja peagi ma astungi sinna,
kus hing prii on muredest. Ja vaba kui lind.

K. Valge

Ühel tavalisel detsembrikuu õhtul,

2 tundi enne HTG balli algust

Sügisõhtu viimseil tunnil, miski sees vist sosistab...

Hei - hopsti teie kõik!

Kuidas läheb? Loodan, et hästi. Minul igatahes läheb hästi ja säärasel minekul ma ka kirjutama hakkan. Viimased päevad on olnud vahvad. Mitte väga rasked, aga siiski - vahvad. Ametlikult on ka detsember juba käes.. kuigi jah.. miinuskraade lubab ilmateade alles teisipäeva ööseks ja seegi on suure kahtluse all, sest tänase päeva jooksul pole ma näinud väljas küll muud, kui vihma, vihma ja veelkord vihma.

Täna on Hugo Treffneri gümnaasiumi 128. aastapäev. Sellega seoses oli koolis ka aktus.. ja... Okei, olgem rahulikud. Niisiis - et kõik otsast peale ausalt ära rääkida pean alustama päevast, kui...
mulle jalutas koolitrepil vastu minu paralleelklassikaaslane Kadi ja küsis, et kui hästi ma kitarri mängida mõistan. Vastasin, et meloodiat väga mängida ei oska, aga akordidega tulen une pealt toime. Peale seda põgusat jutuajamist läks päev jälle vanamoodi edasi, kuid ka seda hetkeni, mil Kadi küsis MSN'is, et kas ma oleks nõus teda kitarril saatma, kui tema "Someone to fall back on"i laulab. Loomulikult olin nõus. Nüüd on see hetk, mil asjad lähevad põnevaks. Järgmistel päevadel olin peale kooli, tihti küll - koori ajast, Kadiga puhkeruumis lugu harjutamas. Lugu aga selgeks sai ja reedel oligi siis aktus, mil seda esitama pidime.


Reede hommik algas minu jaoks mõnusalt. Kooli pidin minema alles 2. tunniks, nii et sain end rahus valmis seada ja siis bussile minna. Tõsi - bussist jäin ma küll maha, aga lõpuks olin siiski koolis. Astusin koos samuti hiljaks jäänud klassiõdedega füüsika tundi sisse... ja vau... Kõik nägid tõsiselt ilusad välja. Kleidid, triiksärgid, pintsakud ja ülikonnad.. ja muidugi Treffneri sinised teklid laudade peal. Ilus vaatepilt :) Mingil hetkel algas direktori loeng. Kõik kümnendikud kogunesid saali ja istusid toolidele. Dire rääkis kellestki Karl Treffnerist, kes Austraalias elab ja HTG-d väga austab. Hea loeng oli. Kell 14.00 algas aga tõeline aktus, mis oli mõeldud eelkõige 12. klasside õpilastele, kuid oli lubatud ka teistele. Esmalt mängis mu klassivend Kaarel klaveril tõsiselt hea pala, seejärel laulis keegi Michael Bublé - "home"i, siis esinesime meie Kadiga ja tagatipuks veel Johannes Laas "Liivakella" lauldes. Aktus lõppenud, tulin ühes paralleeliga annelinna ning sealt edasi kõndisin üksi jala kodu poole... Uhh, kuidas võib ikka sadada.

Igatahes on homme ball. Treffneri 128. aastapäeva ball, mis on seekord Titanicu-teemaline. Frakki ma küll selga ei pane, aga kikilipsu ehk võibolla siiski(Aga see on võibolla!). Kes võibolla mäletab, siis käisin eelmisel aastal ka, kuid... nüüd saab ilmselt tunne nii teine olema. Ometi on ju koolimaja nii hubaseks ja koduseks saanud, kõik koridorid ja seinad ammu teada. Ehk siis - saab kindlasti väga lahe olema. :) Jääb vaid loota, et saab piisavalt tantsida.

Uhh, kuidas ma tahan juba lund. See on suisa totter, kui kõnnid mööda Tartut ringi ja igal pool on jõulukaunistused ja Raekoda näeb välja nagu muinasjutus... välja arvatud see, et lund ei ole. Tahaks suusatada.. ja kelgutada! Jah! kelgutada ma justnimelt tahakski. Ja mitte püsti jääda, kindlasti mitte püsti jääda, see oleks igav. Ja lumeinglit teha lumme, mis on pool-kogemata liiga sügav, mispeale ma tublisti lume alla vajun ja puristades sealt ruttu välja krapsan. Lumesõda jõuab nigunii pidada, selles pole kahtlustki. Aga ei tasu põdeda, lumi tuleb, tasub vaid kannatada..

Aga siin ma nüüd istun. Pimedas, arvutiekraani taga, kaelas sall ja peas kõrvaklapid. Ilus öö on, kuigi vihmane, ilus on ikkagi. Nõnda pimeduses istudes hakkad mõtlema. Tahes-tahtmata hiilivad pähe mustmiljon eri mõtet, mis kohe kuidagi ei taha ära minna. Aga võibolla see ongi hea.. võibolla ongi parem, kui nad ei lähe.. sest mis võlu oleks pimedast õhtust, kui siis omamoodi mõtted pähe ei hiiliks? Oeh.. ma olen väsinud. Kool ja kõik muu on teinud tubli tööd ja ma ootan suisa pikisilmi talvevaheaega, kargeid hommikuid ja lumehangi, mis maa enda alla matavad. Miskipärast tulevad silme ette hommikune hele valgus läbi pisikeste aknaklaaside, mis jäälilledega kaetud.. Aga piisab vaid kannatada... Veel veidi ja ongi lumi maas. Armastan talve!

Elu on elamist väärt. Väärt elamist nii hästi, kui vähegi suudad ette kujutada. Hiljuti olen hakand sellest jälle aru saama. Ja kui teile midagi näiteks teie mõtlemises ei meeldi, siis lihtsalt muutke seda, minu puhul töötas :)
Igatahes olge tublid, hoidke üksteist ja eelkõige neid, kes teile kallid on. Nautige sügise viimaseid päevi, peagi on lumi maas ja maa on valge lumega kaetud ning siis jõuate te seda heledat vaatepilti nautida küll ja küll. Heh... seda viimast muidugi... juhul, kui teile talv meeldib ;) Michael Bublé on hea... kuulake teda :) Soovitan just vanemaid tema poolt esitatud lugusid. Näiteks "Home", "Fever" või "Feeling good". Igatahes hakkan mina nüüd vaikselt magama sättima. Või noh.. kirjutama ilmselt, aga pole oluline - igatahes ära. Laen siia üles ka ühe Getter Jaani loo. Mitte, et ma teda väga kuulaks, aga selle laulu sõnum on tõesti ilus ja laul ka kena.
Ühesõnaga... kallid olete. mõni suisa armas.. Aga olge siis toredad, teie kõik :) Küllap kohtume millalgi, võibolla homme ballil? Ei tea, igatahes soovin ma teile kõigile ilusat sügise lõppu ja kaunist peatset talve saabumist.
Tsau! ;)

(Mitte, et ma teda väga kuulaks, aga selle laulu sõnum on tõesti väga ilus ja 

laul ise ka kena... mulle meeldib.

Ehk meeldib teilegi?)

Ps. Je vous aime tous!