Hei-hopsti taas, kes te siia ära eksinud olete :)
Võiks öelda, et viimane nädal on olnud selle suve üldise näoga võrreldes suhteliselt silmapaistmatu.. kui aga mitte arvestada Hugo sünnipäeva.. Okei, see kaalus ilmselt kogu ülejäänud nädala kuhjaga üles. Igatahes: kell on 1:47 ja minul on tuju kirjutada.
Eelnevast nädalast tean vaid öelda, et käisin orjenteerumismatkal. Põhimõtteliselt tähendas see seda, et ilma kompassita määrasime metsas ilmakaared loodusmärkide järgi ja siis asusime kollaseid linte otsima. (Nuh, eks meil olid juhised ka, et "20 sammu põhja poole" jne). See oli vinge, kui keegi kunagi tahab teada, kuda metsas kompassita ilmakaari määrata, siis küsige aga julgesti minu käest. (Aa ja btw - EI, sambla järgi ei ole võimalik ilmakaari määrata :D)
Okei, see ilmakaarte määramine oli tõesti lahe, palju lahedamaks läks aga edasi. Vahepeal olin ma teada saanud, et minu klassiks saab olema 10D. Nujah, selge, aeg siis teiste klassi-ja lennukaaslastega tuttavaks saada. Kõik see algas ilmselt "HTG 2011/2012 humanitaari" kommuunis. Tutvumine, väga meeldiv seltskond ja palju nalja. Peamiseid mõtteid oli 2. Ühe neist jätan ma seni veel meie teada, kuid teine peamine idee oli säärane: Mis oleks, kui kõik hummid läheksid šokolaadi ostma? Okei, jätame selle hetkeks õhku.
Paar tundi hiljem tuli kommuunis kellegil idee(kahtlustan, et see oli Oto), et võiks hummidega kell 6(2 tundi enne pidu) linnas kokku saada. Mõeldud, tehtud! Saimegi linnas enamike humanitaaridega kokku ja suhtlus algas. Kusjuures istusime mingi kohviku välilaua taga, ning et kõik ära mahutada, lükkasime 4 lauda pikuti kokku, ning uskuge, ka siis jäi meil kitsaks.
Peatselt, kui teed olid joodud, tutvumisring tehtud ja piisaval määral juttu puhutud, läks minek edasi Kaubamaja poole. Hummid läksidki šokolaadi ostma, väga awesome :D Video on ka olemas, aga et ma ei tea, kas tohib üles riputada, siis ma parem seda ei tee. Igatahes, me läksime Kaubamajja, kus meil filmida ei lubatud, siis ostsime me šoksi ära ja läksime jõe äärde, tegime video ära ja läksime peole.
Tutvumispidu oli ülivinge. Muudmoodi lihtsalt ei saa väljendada. Kõik, mis sinna sisse kuulus, oli lihtsalt üliäge. Tuttavamad näod ja uued näolapid. Meelespüsimatute nimede aina kogunevad tulvad ja kellegi naeratav nägu ütlemas: "Sa juba tutvusid minuga". Katuselolek, öine Tartu ja selle kohal õrnalt särav tähistaevas. Jutuajamised, tantsuvihtumised, imelikud kommentaarid ja VEEL tutvusi. :D Oeh.. Oleks nad kõik vaid meelde ka jäänud... aga pole viga, vähemasti nägi ära, kes on olemas ja kellega peaks rohkem tuttavaks saama.
Njaa, igatahes sai pidu läbi ja nüüd olengi ma arvuti ees. Ootan hetke, mil võtan kätte ja lähen magama ning mõtlen sellele, kuidas mõni teine end ehk täna öösel tunda võib. Kuulan Queeni - "Somebody to love'i" ( http://www.youtube.com/watch?v=cxbFLYa0_bw ) olen veidi hajameelne ja lihtsalt armastan elu. Peagi hakkab kool. Ootan seda põnevusega. Veel nädal aega tagasi oleksin ma öelnud teile, et las taeva päralt kestab suvi veel veidi aega. Nüüd võin ma aga rahuliku naeratusega öelda.. Tulgu, mina ootan. Kes võibolla on vähe teadlikum, sellele mainin, et endine luulekirg on taas naasnud ja ma olen selle üle siiralt rõõmus. Kes tahab, see küsigu, teate küll ;)
Aga vist on ka minul aeg minna... kell on 2:40.. ilmselt piisav, et minulegi kohale jõuaks, et aeg on padjapinda puudutada. Niiet teate mis, ma soovitan teile veel minulikud mõtted eluks ja lähengi. Igatahes: Miski siin maailmas ei ole siin, et teid takistada! ;) Olge head, sõbralikud ja hoolivad üksteise suhtes. Olge avatud ja elage nii, nagu arvate, et on õige. Siis oletegi õnnelikud. Mõelge vahel neile, kes on teist kaugel, kuid hinges teile ometigi kallid. Ka see teeb maailma ilusamaks paigaks.Varsti kohtume,(kui me juba ei kohtunud) eks.
Olge tublid, elage, rokkige ja armastage täiega! ;)
Ma armastan teid kõiki, päriselt!
Head ööd!
Ps. Je vous aime tous!
Monday, August 29, 2011
Sunday, August 21, 2011
Taevas tähetolmust klaasil noorkuu mulle naeratas
Tere õhtust teile! :)
Augustiööd on ilusad. Mitte, et neis mingi romantiline sisu peituks, aga nad lihtsalt on ilusad. Poleks meil preagu pilvist taevast ja valgusreostust, võiksime koguni tähti näha. Mine tea, mõni ehk juba näebki? ;) Igatahes.. malev sai nüüd läbi ja tehtud sai ka raskemat sorti tööd, aga sellest kõigest hakkan ma veel rääkima. Kel mahti... eks lugege edasi! :)
Malev sai reedega selleks korraks läbi. Nujah, ega seda suuremaks malevaks tõesti nimetada saanud, kuid ometigi sai veidikenegi maleva-vaimu sisse saadud. Mis me siis malevas tegime(peale selle, et me mingeid riiuleid tühjaks-täis ladusime)? Mina sain pahteldada, hiljem ka värvida, mis kusjuures oli kõvasti vahvam töö, kui pahteldamine.
Värvida saime suht terve toa jagu. Kui aknaklaasid välja arvata muidugi. Tuba tuli roosa, nagu ka minu vasema jala varbad, mis küllap kellelegi ette jäid, mispeale too need roosaks võõpas. Nuh... tegelt oli see vahva. :D Panen ehk ühe pildi ka üles. Kelli tegi viimasel päeval - umbes just nii ma värvides välja nägingi, ainult soni ei olnud. :)
Aga jah, neljapäeval oli veel "filmiõhtu" malevas, mis sisuliselt tähendas lihtsalt Tähekas ööbimist. Mis seal siis ikka - võtsin kitarri ja koti ühes ja seadsin rattaga end sinnapoole teele. Teel käisin Rimist läbi, kus tegin 1le mehele välja 2 pudelit Walterit, lihtsalt seetõttu, et ta rääkis, et ta Afganistanis Nõukogude võimu eest sõdima pidi ja et Eesti Vabariik on ikka parim koht, kus elada.Viimaks jõudsin Tähekasse, kus peatselt läks lahti pokkerimäng. Hiljem lisandus sellele ka Kent, ning peamiselt nende 2 mängu saatel saigi öö mööda saadetud ja hommik vastu võetud. Aga ei - lahe oli, ei kahetse sellest hetkegi.
Malev saigi otsa ja kogu mu suvine töö oleks justkui nagu enam-vähem läbi saanud, kui ma poleks papsile nõusolekut andnud peretuttavale appi minna. "Hekki on vaja maha võtta", ütles isa. "Nujah," arvasin mina, "eks ma siis tulen ja aitan!".
Arvasin tõsimeeli, et asi võtab alla 5 tunni... et aga 60 meetrit arooniahekki nõnda kohutavalt kõvasti maa sees kinni oli, andis meil hommikul 11st öösel 10ni seda sealt välja kaevata ja kangutada. Aga jaa, olgugi, et tööd oli kuradi palju ja käed olid koledasti rakkus, sai pärast sauna ja üldiselt oli päev ülilahe.
Kuigi... asi, mida ma kohe kindlasti mitte ei soovinud, oli tänane hommik. Nimelt oli ärgates oli esimeseks mõtteks see, kui kuradima palju mul ikka lihaseid on... Ja mis kõige hullem... need kõik valutavad! Säh sulle, Lenin. :D Töötegemine on inimese sisemine vajadus..? - pole ime, et see tüüp nüüdseks surnud on.
Kui keegi suudaks mulle leida ühe hea põhjuse või ergutaja, miks peaks või võiks taas luuletada, oleksin ülimalt tänulik. Nujah, eks tänane õhtu on olnud küll nagu Lõuna-Eesti maastik. Kord läheb ladusalt ülesmäge.. siis KÕMMDI alla ja siis prauhti jälle künka otsa. Eks oma osa ole sellest ka muidugi sellel, et ma leidsin üles loo, mis kunagi lapsena mu ajusse süübis, ning mille nüüd taas üles leidsin. Panen selle teile siia alla ka. :) Tegelikult peaks üldse magama minema. Või noh... ära minema :)
Igatahes, et ma ka lithsalt ei oska lõpetada, siis olge teie ikka tublid ja toredad, ärge kurjustage ja nähke teistes vaid head. Halvad küljed ei vääri suurt tähelepanu ja sellega vaid kurnate ennast. :) Aga jah, hoidke üksteist ja ärge iial lakake unistamast! :D Lühidalt: elage, rokkige ja armastage täiega. Ühel päeval kohtume, eks näis, millal ;) Ma armastan teid kõiki!
Head ööd! ;)
Ps. Je vous aime tous.
Augustiööd on ilusad. Mitte, et neis mingi romantiline sisu peituks, aga nad lihtsalt on ilusad. Poleks meil preagu pilvist taevast ja valgusreostust, võiksime koguni tähti näha. Mine tea, mõni ehk juba näebki? ;) Igatahes.. malev sai nüüd läbi ja tehtud sai ka raskemat sorti tööd, aga sellest kõigest hakkan ma veel rääkima. Kel mahti... eks lugege edasi! :)
Malev sai reedega selleks korraks läbi. Nujah, ega seda suuremaks malevaks tõesti nimetada saanud, kuid ometigi sai veidikenegi maleva-vaimu sisse saadud. Mis me siis malevas tegime(peale selle, et me mingeid riiuleid tühjaks-täis ladusime)? Mina sain pahteldada, hiljem ka värvida, mis kusjuures oli kõvasti vahvam töö, kui pahteldamine.
Värvida saime suht terve toa jagu. Kui aknaklaasid välja arvata muidugi. Tuba tuli roosa, nagu ka minu vasema jala varbad, mis küllap kellelegi ette jäid, mispeale too need roosaks võõpas. Nuh... tegelt oli see vahva. :D Panen ehk ühe pildi ka üles. Kelli tegi viimasel päeval - umbes just nii ma värvides välja nägingi, ainult soni ei olnud. :)
Aga jah, neljapäeval oli veel "filmiõhtu" malevas, mis sisuliselt tähendas lihtsalt Tähekas ööbimist. Mis seal siis ikka - võtsin kitarri ja koti ühes ja seadsin rattaga end sinnapoole teele. Teel käisin Rimist läbi, kus tegin 1le mehele välja 2 pudelit Walterit, lihtsalt seetõttu, et ta rääkis, et ta Afganistanis Nõukogude võimu eest sõdima pidi ja et Eesti Vabariik on ikka parim koht, kus elada.Viimaks jõudsin Tähekasse, kus peatselt läks lahti pokkerimäng. Hiljem lisandus sellele ka Kent, ning peamiselt nende 2 mängu saatel saigi öö mööda saadetud ja hommik vastu võetud. Aga ei - lahe oli, ei kahetse sellest hetkegi.
Malev saigi otsa ja kogu mu suvine töö oleks justkui nagu enam-vähem läbi saanud, kui ma poleks papsile nõusolekut andnud peretuttavale appi minna. "Hekki on vaja maha võtta", ütles isa. "Nujah," arvasin mina, "eks ma siis tulen ja aitan!".
Arvasin tõsimeeli, et asi võtab alla 5 tunni... et aga 60 meetrit arooniahekki nõnda kohutavalt kõvasti maa sees kinni oli, andis meil hommikul 11st öösel 10ni seda sealt välja kaevata ja kangutada. Aga jaa, olgugi, et tööd oli kuradi palju ja käed olid koledasti rakkus, sai pärast sauna ja üldiselt oli päev ülilahe.
Kuigi... asi, mida ma kohe kindlasti mitte ei soovinud, oli tänane hommik. Nimelt oli ärgates oli esimeseks mõtteks see, kui kuradima palju mul ikka lihaseid on... Ja mis kõige hullem... need kõik valutavad! Säh sulle, Lenin. :D Töötegemine on inimese sisemine vajadus..? - pole ime, et see tüüp nüüdseks surnud on.
Kui keegi suudaks mulle leida ühe hea põhjuse või ergutaja, miks peaks või võiks taas luuletada, oleksin ülimalt tänulik. Nujah, eks tänane õhtu on olnud küll nagu Lõuna-Eesti maastik. Kord läheb ladusalt ülesmäge.. siis KÕMMDI alla ja siis prauhti jälle künka otsa. Eks oma osa ole sellest ka muidugi sellel, et ma leidsin üles loo, mis kunagi lapsena mu ajusse süübis, ning mille nüüd taas üles leidsin. Panen selle teile siia alla ka. :) Tegelikult peaks üldse magama minema. Või noh... ära minema :)
Igatahes, et ma ka lithsalt ei oska lõpetada, siis olge teie ikka tublid ja toredad, ärge kurjustage ja nähke teistes vaid head. Halvad küljed ei vääri suurt tähelepanu ja sellega vaid kurnate ennast. :) Aga jah, hoidke üksteist ja ärge iial lakake unistamast! :D Lühidalt: elage, rokkige ja armastage täiega. Ühel päeval kohtume, eks näis, millal ;) Ma armastan teid kõiki!
Head ööd! ;)
Ps. Je vous aime tous.
Meister ja mandoliin täna mängisid siin,
saatused ühte liita - Meister ja Margarita
Kes siis oli meistri õlul maag või saamatu võlur
Armastust nõnda kiidab Meister ja Margarita...
Tuesday, August 16, 2011
Öös on sära, mida silmad ei näe...
Hei-hopsti! :)
Ma ei teagi, miks ma siia istusin. Midagi otseselt rääkida pole, aga samas tundsin piisavalt suurt tungi midagi kirja panna. Kes loodab siit midagi paljuütlevat leida, vajutagu juba kiirelt "back" nuppu. Ma lihtsalt tahtsin pigem enda jaoks mõtteid kirja panna.. hope you don't mind it :) Ja.. kui, siis mitte palju.
Mainin ära ka ainsa asja, mis mu jutus kandvat on: malev algas. Tähe noortekeskuse töömalev. Enesetapp, kui nii võib öelda.. pole vist iial mõttetumate töödega malevas olnud. Nujah, seltskond on omajagu kirju... hea seegi, kaalub üles. Mõne noorega olen ka tuttavaks saand, enamikku tean veel siiski vaid nime-või nägupidi. Kõige enam ehk ängistabki maleva juures see, et teha tuleb tööd, mille tegemiseks põhjust ei ole. Nuh... toon näite: tuli tõsta tühjaks kolikamber, riiulid korda seada ja asjad uuesti sisse tõsta. Tegimegi nõnda, leidmata ühtegi viga riiulite süsteemilises jaotuses. Kõik asjad tagasi ladunud, olime oma tööga valmis. 3 tundi... lihtsalt selleks, et tõdeda: "JAH! See oli juba enne nii!"
Nõme.. aga mis seal ikka, vähemasti saab tasuta tsirkust... või kuidas iganes me seda töötamist seal nimetada saame. :D
Tartus sadas täna vihma.. Suhteliselt vähe aega, kes tähele pani, vaatas ilmselt aknast välja. :) Mina panin. Luuletasin veidi, kuid ei pidanud seda piisavalt ideed-kandvaks, et see blogisse üles panna. Nujah, vähemasti oli armas aina külmemaks kiskuvat augustivihma vaadata. Samas... veidi melanhoolne tuju tuli peale, aga jumal temaga.
Enesele õnneks avastasin, et mulle siiski meeldib lugeda. Ma olin tänu 9. klassi kohustuslikule kirjandusele juba selle vastu huvi kaotanud. Aga et mul täna mitte midagi teha ei olnud, sain jälle selle endale meeldivaks muuta. Armas. Asi, mida te teadma ei pidanud, aga teada te seda saite. Haa! :D
AA! Kui asi juba isiklikuks läks, siis mainin(tõtt-öelda lihtsalt enese pärast) ära, et sain oma elu 1. laulu 100% valmis. Amazing, kas pole? Vana see Mozart oli, kui ta oma esimese reaalse sümfoonia kirjutas?... 10?! :S
Nujah. Laulu saate ehk ka kunagi kuulma.. kui mina ja kitarr sinna juhtume, kus teie olete muidugi :)
Öö on päev, milles valgust ei ole.. kuid päevas on pimedust enam, kui öös. Maitea. Mõni vb saab aru, kui piisavalt boheem on :D Kes ei saa... nuh.. järelikult olete te targemad, kui mina :) Tegelt.. ma ei teagi, miks ma siia preagu kirjutan.
Tõtt-öelda tahaks ma preagu maal olla paari toreda inimesega. Või siis Peipsil loksuda.. või siis juba filmiööle minna..(kes teab, see teab. Kes ei tea, see ei saagi teada :D) Tegelt tahaks preagu lihtsalt hästi kõrgel maa ja taeva vahel kõikuda, siis allapoole kukkuda ja siis ööpimeduses langevarjuga kuskile põllule maanduda, kus täiesti juhuslikult on mind ootamas telk, magamiskott, kuum teevesi ja lõke. Ehk siis, mida ma öelda oskan: Imagine rules the world! :) Or at least... my world.
Aga okei, ma hoian end ka veits vaos. Elu on tõesti ilus koht, ärge hakake vaidlemagi üldse. Olge siis teiegi tublid, ärge kartke erineda või oma arvamust välja öelda. Pole põhjust. Igatahes, remember: olge head üksteise vastu, austage teisi, austage ennast! Andestage, kui mu tekst on veidi liialt emotsionaalne, ma lihtsalt ei osanud millestki olulisest kirjutada :) Te kõik olete mulle kallid. Kunagi kohtume. Pariisis? - eks me näe. Nüüd aga lahkun mina unehõlma. Oli meeldiv kirjutada.. kohtumiseni tulevikus! Head ööd! :)
AA! Ma armastan teid kõiki! Päriselt! ;)
Ps. Je vous aime tous
Ma ei teagi, miks ma siia istusin. Midagi otseselt rääkida pole, aga samas tundsin piisavalt suurt tungi midagi kirja panna. Kes loodab siit midagi paljuütlevat leida, vajutagu juba kiirelt "back" nuppu. Ma lihtsalt tahtsin pigem enda jaoks mõtteid kirja panna.. hope you don't mind it :) Ja.. kui, siis mitte palju.
Mainin ära ka ainsa asja, mis mu jutus kandvat on: malev algas. Tähe noortekeskuse töömalev. Enesetapp, kui nii võib öelda.. pole vist iial mõttetumate töödega malevas olnud. Nujah, seltskond on omajagu kirju... hea seegi, kaalub üles. Mõne noorega olen ka tuttavaks saand, enamikku tean veel siiski vaid nime-või nägupidi. Kõige enam ehk ängistabki maleva juures see, et teha tuleb tööd, mille tegemiseks põhjust ei ole. Nuh... toon näite: tuli tõsta tühjaks kolikamber, riiulid korda seada ja asjad uuesti sisse tõsta. Tegimegi nõnda, leidmata ühtegi viga riiulite süsteemilises jaotuses. Kõik asjad tagasi ladunud, olime oma tööga valmis. 3 tundi... lihtsalt selleks, et tõdeda: "JAH! See oli juba enne nii!"
Nõme.. aga mis seal ikka, vähemasti saab tasuta tsirkust... või kuidas iganes me seda töötamist seal nimetada saame. :D
Tartus sadas täna vihma.. Suhteliselt vähe aega, kes tähele pani, vaatas ilmselt aknast välja. :) Mina panin. Luuletasin veidi, kuid ei pidanud seda piisavalt ideed-kandvaks, et see blogisse üles panna. Nujah, vähemasti oli armas aina külmemaks kiskuvat augustivihma vaadata. Samas... veidi melanhoolne tuju tuli peale, aga jumal temaga.
Enesele õnneks avastasin, et mulle siiski meeldib lugeda. Ma olin tänu 9. klassi kohustuslikule kirjandusele juba selle vastu huvi kaotanud. Aga et mul täna mitte midagi teha ei olnud, sain jälle selle endale meeldivaks muuta. Armas. Asi, mida te teadma ei pidanud, aga teada te seda saite. Haa! :D
AA! Kui asi juba isiklikuks läks, siis mainin(tõtt-öelda lihtsalt enese pärast) ära, et sain oma elu 1. laulu 100% valmis. Amazing, kas pole? Vana see Mozart oli, kui ta oma esimese reaalse sümfoonia kirjutas?... 10?! :S
Nujah. Laulu saate ehk ka kunagi kuulma.. kui mina ja kitarr sinna juhtume, kus teie olete muidugi :)
Öö on päev, milles valgust ei ole.. kuid päevas on pimedust enam, kui öös. Maitea. Mõni vb saab aru, kui piisavalt boheem on :D Kes ei saa... nuh.. järelikult olete te targemad, kui mina :) Tegelt.. ma ei teagi, miks ma siia preagu kirjutan.
Tõtt-öelda tahaks ma preagu maal olla paari toreda inimesega. Või siis Peipsil loksuda.. või siis juba filmiööle minna..(kes teab, see teab. Kes ei tea, see ei saagi teada :D) Tegelt tahaks preagu lihtsalt hästi kõrgel maa ja taeva vahel kõikuda, siis allapoole kukkuda ja siis ööpimeduses langevarjuga kuskile põllule maanduda, kus täiesti juhuslikult on mind ootamas telk, magamiskott, kuum teevesi ja lõke. Ehk siis, mida ma öelda oskan: Imagine rules the world! :) Or at least... my world.
Aga okei, ma hoian end ka veits vaos. Elu on tõesti ilus koht, ärge hakake vaidlemagi üldse. Olge siis teiegi tublid, ärge kartke erineda või oma arvamust välja öelda. Pole põhjust. Igatahes, remember: olge head üksteise vastu, austage teisi, austage ennast! Andestage, kui mu tekst on veidi liialt emotsionaalne, ma lihtsalt ei osanud millestki olulisest kirjutada :) Te kõik olete mulle kallid. Kunagi kohtume. Pariisis? - eks me näe. Nüüd aga lahkun mina unehõlma. Oli meeldiv kirjutada.. kohtumiseni tulevikus! Head ööd! :)
AA! Ma armastan teid kõiki! Päriselt! ;)
Ps. Je vous aime tous
Sunday, August 14, 2011
Kõrgel maast ja rohumättaist põske riivas vihmapiisk.
Hei-hopsti teie kõik! :)
Haven't seen for a while, jah? Nujah, mina igatahes bloginud pole. Osalt võib süüdistada suvist elugraafikut, osaliselt võib selle aga minu puht-siira laiskuse alla liigitada. Nujah, igatahes - nüüd olen ma nõuks võtnud blogida ja kõik viimaks kirja panna.
Kunagi ma vist mainisin, et lähen folgile. Noh, see on nüüd tehtud :) Asi ei kukkunud küll välja päris nõnda, kui oleksin soovinud.. aga nuh.. jumal sellega. Sisuliselt oli kogu üritus väga lahe. Peamiselt hängisin muidugi Kaisa, Hiie ja Tuuliga, aga sain ka teiste seltsi nautida. Üliäge üritus, peab ütlema. 3. folgipäeva hommikuks oli minus mingi imelik tunne, mida ma ilmselt võin(kasvõi enda jaoks) nimetada folgitundeks. Sul on lihtsalt ükskõik, kuhu kontserdile sa lähed, kas üksi või sõpradega. Sind ei huvita, kas on tuuline või vilu. Sa lihtsalt naudid seda, kuidas inimestel on hea tuju ja kuidas kõikvõimalikud tänavanurgad on täis muusikat. Nujah, võibolla peaks teile mainima midagi enamatki, aga vaevalt et see vajalik on. Ah jaa! Parmupilli ostsin endale. Iseasi, kas teile see info kasu toob, aga et te nüüdseks seda juba teate, siis pole vast viga. Oli suht jõhker hindade vahe: mingid odavad parmupillid olid 3.5€, samas, kui kõige kallimad olid 29. Nujah, ilmselgelt olen ma idealist, niiet 29€ ja parmupill oli minu. Käisin veel empsiga ühes parmupilli õpitoaski ära. Võin siiralt öelda, et ma ei suutnud uskuda, et nii tühise pilliga nii mitmesugust muusikat saab teha. :) Kui kellegil on parmupill, aga ei oska sellega midagi teha, võtke ühendust, ma olen aldis juhendama. :D
Nujah, see selleks. Peale folki ei jõudnud ma linnas olla kuigivõrd kaua. Paps vedas mu maale ja seal hakkasime siis aidale uut katust ehitama. Kõigepealt saagisime ja vedasime sarikaid(vertikaalsuunalisi palke, mis katusele kolmnurgakujuliselt kokku käivad :D), siis panime roovid(horisontaalsuunalised lauad) ära, ning kõige lõpuks panime ka katusepleki. Ilus sai, teine. Roheline katusekivi-kujuga katus. Oleks ma pilte teind, riputaks isegi üles. (Aga ei. :D)
Loome on vist suht alla käinud. Pole viimasel ajal mitte ridagi luulet kirjutanud. Okei, tuuletaldu vb veidi ja niisama enda jaoks proosat, aga luulevalda pole minu mõtted lähema aja jooksul küündinud. Veider kohati, aga samas... ega koguaeg peagi ju luuletama, või mis? :)
Aa! Ma läksin malevasse. Nujah.. linnamalevasse. Pole viga tegelikult, noori on suures koguses, ja mis eriti lahe - enamik on esimest aastat. Igatahes jah, täna oli malevakohtumine, homsest hakkan tööle. Ootan seda aega juba suht..
Ootamisest rääkides.. ma olen ilmselt maininud.. aga et ma nüüd Treffneris sees olen, siis on ka selle suhtes ootusärevus üsnagi suur. Vaikselt tutvun juba koolikaaslastega, aga nuh... "Huberti sünnipäev" on alles tulemas ja koolis jõuan ma nendega ngn veel 3 aastat tutvuda. :)
Ma hakkasin vahepeal endamisi mõtlema. Nüüdseks olen ma suhteliselt laiadele järeldustele jõudnud. Kõik, mida sa mõtled, lähebki reaalselt täide. :) Usute te seda või mitte, aga nii see on. (Nujah, te võite mind ka lihtsalt hulluks pidada :D) Igatahes on elu nüüd palju kenam. Mitte, et ma siin oma mõtetega kekata tahaks, aga ma lihtsalt pidin mainima. Seega noored ja vanad :D - lugege "Saladust" (Rhonda Whine'i raamat).
Teate te seda tunnet, kui te olete öösel arvuti taga midagi kirjutamas või noh.. ükskõik mida tegemas. Ja siis lihtsalt tunnete, et elu on nii paganama lahe asi? Noh.. vaevalt te nii spetsiifilisele kirjeldusele kaasa oskate rääkida, aga mõni ehk saab aru, mida ma mõtlen. Lihtsalt.. elu on nii lahe, ma siiralt loodan, et need, kes te seda loete nõustute minuga täielikult. Ahh, mis ma sellest ikka räägin. Parem tegelen millegi vahvaga.
Enihow.. tegelt ma tahan teile lihtsalt öelda, et nautige täiega seda, mis teie ümber on ja ka NEID, kes teie ümber on. Ärge keskenduge halbadele asjadele, mõelge vaid sellest, mis on hea. Uskuge - õnneks on vaja vähem, kui enamik ettegi suudab kujutada. :) Andestage, kui mu tekst on kohati häiriv. Ma lihtsalt tahan jagada seda õnne, mis minule päevast päeva juba puhtalt selle olemasoluga osaks saab. Aga okei, ma tõmban otsad kokku.
Nagu ma ütlesin: nautige kõike ja kõiki enda ümber. Maailm armastab igaühte meist, erandeid tegemata. Ja tsiteerides veelgi "Saladust" - kui midagi soovite, siis eelkõige: küsige, uskuge, et see on teil juba olemas ning ühel hetkel näete - seal see ongi! Hoidke üksteist ja olge lahked. Ärge pidage viha neile, kes teile on halvasti öelnud, lõppude lõpuks peavad meist kõigist ju ikkagi inimesed saama. :) Mis seal siis ikka. Nautige ilma, nautige elu, nautige Eestimaad. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, ikka veel armastan ma teid kõiki. Millalgi kohtume, mõnega ehk juba kohtusime... kuid küllap kohtume teie kõigiga juba üsna pea. Küsimus on vaid - millal.
Seega: elage, armastage ja rokkige täiega! Hoidke üksteist ja nautige elu. Ma armastan teid kõiki, kohtumiseni tulevikus. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous!
Haven't seen for a while, jah? Nujah, mina igatahes bloginud pole. Osalt võib süüdistada suvist elugraafikut, osaliselt võib selle aga minu puht-siira laiskuse alla liigitada. Nujah, igatahes - nüüd olen ma nõuks võtnud blogida ja kõik viimaks kirja panna.
Kunagi ma vist mainisin, et lähen folgile. Noh, see on nüüd tehtud :) Asi ei kukkunud küll välja päris nõnda, kui oleksin soovinud.. aga nuh.. jumal sellega. Sisuliselt oli kogu üritus väga lahe. Peamiselt hängisin muidugi Kaisa, Hiie ja Tuuliga, aga sain ka teiste seltsi nautida. Üliäge üritus, peab ütlema. 3. folgipäeva hommikuks oli minus mingi imelik tunne, mida ma ilmselt võin(kasvõi enda jaoks) nimetada folgitundeks. Sul on lihtsalt ükskõik, kuhu kontserdile sa lähed, kas üksi või sõpradega. Sind ei huvita, kas on tuuline või vilu. Sa lihtsalt naudid seda, kuidas inimestel on hea tuju ja kuidas kõikvõimalikud tänavanurgad on täis muusikat. Nujah, võibolla peaks teile mainima midagi enamatki, aga vaevalt et see vajalik on. Ah jaa! Parmupilli ostsin endale. Iseasi, kas teile see info kasu toob, aga et te nüüdseks seda juba teate, siis pole vast viga. Oli suht jõhker hindade vahe: mingid odavad parmupillid olid 3.5€, samas, kui kõige kallimad olid 29. Nujah, ilmselgelt olen ma idealist, niiet 29€ ja parmupill oli minu. Käisin veel empsiga ühes parmupilli õpitoaski ära. Võin siiralt öelda, et ma ei suutnud uskuda, et nii tühise pilliga nii mitmesugust muusikat saab teha. :) Kui kellegil on parmupill, aga ei oska sellega midagi teha, võtke ühendust, ma olen aldis juhendama. :D
Nujah, see selleks. Peale folki ei jõudnud ma linnas olla kuigivõrd kaua. Paps vedas mu maale ja seal hakkasime siis aidale uut katust ehitama. Kõigepealt saagisime ja vedasime sarikaid(vertikaalsuunalisi palke, mis katusele kolmnurgakujuliselt kokku käivad :D), siis panime roovid(horisontaalsuunalised lauad) ära, ning kõige lõpuks panime ka katusepleki. Ilus sai, teine. Roheline katusekivi-kujuga katus. Oleks ma pilte teind, riputaks isegi üles. (Aga ei. :D)
Loome on vist suht alla käinud. Pole viimasel ajal mitte ridagi luulet kirjutanud. Okei, tuuletaldu vb veidi ja niisama enda jaoks proosat, aga luulevalda pole minu mõtted lähema aja jooksul küündinud. Veider kohati, aga samas... ega koguaeg peagi ju luuletama, või mis? :)
Aa! Ma läksin malevasse. Nujah.. linnamalevasse. Pole viga tegelikult, noori on suures koguses, ja mis eriti lahe - enamik on esimest aastat. Igatahes jah, täna oli malevakohtumine, homsest hakkan tööle. Ootan seda aega juba suht..
Ootamisest rääkides.. ma olen ilmselt maininud.. aga et ma nüüd Treffneris sees olen, siis on ka selle suhtes ootusärevus üsnagi suur. Vaikselt tutvun juba koolikaaslastega, aga nuh... "Huberti sünnipäev" on alles tulemas ja koolis jõuan ma nendega ngn veel 3 aastat tutvuda. :)
Ma hakkasin vahepeal endamisi mõtlema. Nüüdseks olen ma suhteliselt laiadele järeldustele jõudnud. Kõik, mida sa mõtled, lähebki reaalselt täide. :) Usute te seda või mitte, aga nii see on. (Nujah, te võite mind ka lihtsalt hulluks pidada :D) Igatahes on elu nüüd palju kenam. Mitte, et ma siin oma mõtetega kekata tahaks, aga ma lihtsalt pidin mainima. Seega noored ja vanad :D - lugege "Saladust" (Rhonda Whine'i raamat).
Teate te seda tunnet, kui te olete öösel arvuti taga midagi kirjutamas või noh.. ükskõik mida tegemas. Ja siis lihtsalt tunnete, et elu on nii paganama lahe asi? Noh.. vaevalt te nii spetsiifilisele kirjeldusele kaasa oskate rääkida, aga mõni ehk saab aru, mida ma mõtlen. Lihtsalt.. elu on nii lahe, ma siiralt loodan, et need, kes te seda loete nõustute minuga täielikult. Ahh, mis ma sellest ikka räägin. Parem tegelen millegi vahvaga.
Enihow.. tegelt ma tahan teile lihtsalt öelda, et nautige täiega seda, mis teie ümber on ja ka NEID, kes teie ümber on. Ärge keskenduge halbadele asjadele, mõelge vaid sellest, mis on hea. Uskuge - õnneks on vaja vähem, kui enamik ettegi suudab kujutada. :) Andestage, kui mu tekst on kohati häiriv. Ma lihtsalt tahan jagada seda õnne, mis minule päevast päeva juba puhtalt selle olemasoluga osaks saab. Aga okei, ma tõmban otsad kokku.
Nagu ma ütlesin: nautige kõike ja kõiki enda ümber. Maailm armastab igaühte meist, erandeid tegemata. Ja tsiteerides veelgi "Saladust" - kui midagi soovite, siis eelkõige: küsige, uskuge, et see on teil juba olemas ning ühel hetkel näete - seal see ongi! Hoidke üksteist ja olge lahked. Ärge pidage viha neile, kes teile on halvasti öelnud, lõppude lõpuks peavad meist kõigist ju ikkagi inimesed saama. :) Mis seal siis ikka. Nautige ilma, nautige elu, nautige Eestimaad. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, ikka veel armastan ma teid kõiki. Millalgi kohtume, mõnega ehk juba kohtusime... kuid küllap kohtume teie kõigiga juba üsna pea. Küsimus on vaid - millal.
Seega: elage, armastage ja rokkige täiega! Hoidke üksteist ja nautige elu. Ma armastan teid kõiki, kohtumiseni tulevikus. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous!
Subscribe to:
Posts (Atom)