Kõrgel maast ja rohumättaist põske riivas vihmapiisk.

Hei-hopsti teie kõik! :)

Haven't seen for a while, jah? Nujah, mina igatahes bloginud pole. Osalt võib süüdistada suvist elugraafikut, osaliselt võib selle aga minu puht-siira laiskuse alla liigitada. Nujah, igatahes - nüüd olen ma nõuks võtnud blogida ja kõik viimaks kirja panna.

Kunagi ma vist mainisin, et lähen folgile. Noh, see on nüüd tehtud :) Asi ei kukkunud küll välja päris nõnda, kui oleksin soovinud.. aga nuh.. jumal sellega. Sisuliselt oli kogu üritus väga lahe. Peamiselt hängisin muidugi Kaisa, Hiie ja Tuuliga, aga sain ka teiste seltsi nautida. Üliäge üritus, peab ütlema. 3. folgipäeva hommikuks oli minus mingi imelik tunne, mida ma ilmselt võin(kasvõi enda jaoks) nimetada folgitundeks. Sul on lihtsalt ükskõik, kuhu kontserdile sa lähed, kas üksi või sõpradega. Sind ei huvita, kas on tuuline või vilu. Sa lihtsalt naudid seda, kuidas inimestel on hea tuju ja kuidas kõikvõimalikud tänavanurgad on täis muusikat. Nujah, võibolla peaks teile mainima midagi enamatki, aga vaevalt et see vajalik on. Ah jaa! Parmupilli ostsin endale. Iseasi, kas teile see info kasu toob, aga et te nüüdseks seda juba teate, siis pole vast viga. Oli suht jõhker hindade vahe: mingid odavad parmupillid olid 3.5€, samas, kui kõige kallimad olid 29. Nujah, ilmselgelt olen ma idealist, niiet 29€ ja parmupill oli minu. Käisin veel empsiga ühes parmupilli õpitoaski ära. Võin siiralt öelda, et ma ei suutnud uskuda, et nii tühise pilliga nii mitmesugust muusikat saab teha. :) Kui kellegil on parmupill, aga ei oska sellega midagi teha, võtke ühendust, ma olen aldis juhendama. :D

Nujah, see selleks. Peale folki ei jõudnud ma linnas olla kuigivõrd kaua. Paps vedas mu maale ja seal hakkasime siis aidale uut katust ehitama. Kõigepealt saagisime ja vedasime sarikaid(vertikaalsuunalisi palke, mis katusele kolmnurgakujuliselt kokku käivad :D), siis panime roovid(horisontaalsuunalised lauad) ära, ning kõige lõpuks panime ka katusepleki. Ilus sai, teine. Roheline katusekivi-kujuga katus. Oleks ma pilte teind, riputaks isegi üles. (Aga ei. :D)

Loome on vist suht alla käinud. Pole viimasel ajal mitte ridagi luulet kirjutanud. Okei, tuuletaldu vb veidi ja niisama enda jaoks proosat, aga luulevalda pole minu mõtted lähema aja jooksul küündinud. Veider kohati, aga samas... ega koguaeg peagi ju luuletama, või mis? :)

Aa! Ma läksin malevasse. Nujah.. linnamalevasse. Pole viga tegelikult, noori on suures koguses, ja mis eriti lahe - enamik on esimest aastat. Igatahes jah, täna oli malevakohtumine, homsest hakkan tööle. Ootan seda aega juba suht..
Ootamisest rääkides.. ma olen ilmselt maininud.. aga et ma nüüd Treffneris sees olen, siis on ka selle suhtes ootusärevus üsnagi suur. Vaikselt tutvun juba koolikaaslastega, aga nuh... "Huberti sünnipäev" on alles tulemas ja koolis jõuan ma nendega ngn veel 3 aastat tutvuda. :)

Ma hakkasin vahepeal endamisi mõtlema. Nüüdseks olen ma suhteliselt laiadele järeldustele jõudnud. Kõik, mida sa mõtled, lähebki reaalselt täide. :) Usute te seda või mitte, aga nii see on. (Nujah, te võite mind ka lihtsalt hulluks pidada :D) Igatahes on elu nüüd palju kenam. Mitte, et ma siin oma mõtetega kekata tahaks, aga ma lihtsalt pidin mainima. Seega noored ja vanad :D - lugege "Saladust" (Rhonda Whine'i raamat).

Teate te seda tunnet, kui te olete öösel arvuti taga midagi kirjutamas või noh.. ükskõik mida tegemas. Ja siis lihtsalt tunnete, et elu on nii paganama lahe asi? Noh.. vaevalt te nii spetsiifilisele kirjeldusele kaasa oskate rääkida, aga mõni ehk saab aru, mida ma mõtlen. Lihtsalt.. elu on nii lahe, ma siiralt loodan, et need, kes te seda loete nõustute minuga täielikult. Ahh, mis ma sellest ikka räägin. Parem tegelen millegi vahvaga.
Enihow.. tegelt ma tahan teile lihtsalt öelda, et nautige täiega seda, mis teie ümber on ja ka NEID, kes teie ümber on. Ärge keskenduge halbadele asjadele, mõelge vaid sellest, mis on hea. Uskuge - õnneks on vaja vähem, kui enamik ettegi suudab kujutada. :) Andestage, kui mu tekst on kohati häiriv. Ma lihtsalt tahan jagada seda õnne, mis minule päevast päeva juba puhtalt selle olemasoluga osaks saab. Aga okei, ma tõmban otsad kokku.
Nagu ma ütlesin: nautige kõike ja kõiki enda ümber. Maailm armastab igaühte meist, erandeid tegemata. Ja tsiteerides veelgi "Saladust" - kui midagi soovite, siis eelkõige: küsige, uskuge, et see on teil juba olemas ning ühel hetkel näete - seal see ongi! Hoidke üksteist ja olge lahked. Ärge pidage viha neile, kes teile on halvasti öelnud, lõppude lõpuks peavad meist kõigist ju ikkagi inimesed saama. :) Mis seal siis ikka. Nautige ilma, nautige elu, nautige Eestimaad. Ja nii uskumatu, kui see ka pole, ikka veel armastan ma teid kõiki. Millalgi kohtume, mõnega ehk juba kohtusime... kuid küllap kohtume teie kõigiga juba üsna pea. Küsimus on vaid - millal.
Seega: elage, armastage ja rokkige täiega! Hoidke üksteist ja nautige elu. Ma armastan teid kõiki, kohtumiseni tulevikus. Tsau! ;)

Ps. Je vous aime tous!