Tervitus! :)
Kevad on täiesti käes. Olen 100% kindel, et teie olete märganud seda samapalju, kui mina ja et igaüks teist tunneb enda sisimas samamoodi seda, kuidas kevad kõik taas äratab ja rõkkama paneb. :)
Nujah, võiks nagu rääkida teile kõigest, mis toimunud, aga samas.. ei leia sellel erilist mõtet :D Eks ma siis lihtsalt mainin olulisema ära ja peatun seal, kus leian paremaks peatuda.
Gerda käis Tartus, sai teine Forseliusesse sisse. Vb saab Poskasse ka, aga nuh, eks näis. Hängisime veidi ringi ka, aga suht pea läks ta bussile.
Õhtupoole hakkas lähenema öölaulupidu. Kõndisin siis Andrese, tema kunagise klassivenna ja 2 neiuga Kassitoomele. Tee peal hüppasime korra poest läbi, ja siis padavai Kassitoomele. Helistasin korduvalt Kristjanile ja Reelikale, et nende juurde minna, aga kuuldavus oli vb 10% kogu jutust ja lisaks oli pidev võrgu ülekoormus.
Aga noh, see selleks. Igatahes, sinna ma jõudsin ja varsti laulsimegi mina, Kristjan, Reelika, Kaisa ja ta sõbrants koos lava poole. Uhke tunne, olgugi, et köömes tõelise öölaulupeo kõrval, aga vahva tunne ikkagi. Rahvalikke laule oli ülimõnus kaasa laulda, kui tundsid, kuidas kõik see mass laulab ühes sinuga.. Ülivüimas tunne, ilmselt kestab mälus veel kaua. Aga läbi see saigi ja kõik see suur rahvahulk vajus kesklinna poole. :)
Tulin Andresega koju. Eriti lahe oli see, et veidi peale kella 12-t läks kogu annelinnas elekter ära. Kõnnin mööda teed ja äkki... TSIUH! kõik pime :D Koduukse juures ei saanud enne sisse, kui 1 naine oma suitsu lõpuni tõmbas ja siis võtmega sisse lasi. Jumal tänatud, et meil on inimesed, kes veel peale 12tki välja suitsule lähevad :)
Käisime teisipäeval Mari, Madise, Kristjani ja Juditiga Gen klubis. Nimelt oli seal 1 monoetendus, kus meie lihtsalt.. seisime 40 minutit kohapeal. :D Üpriski uudne kogemus, kuigi jah, kahtlen, kas uuesti teha tahaks. Peale seda sai Juditi, Madise ja veel 2 inimesega Emajõe ääres hängitud. Mõnus :)
Täna leidis aga aset üsnagi vahva seik: tulen koos Silveriga kodu poole, kui äkki avastan: "Silver.. kased on lehte hakand minema". Ja tõepoolest, nii ongi. Kusjuures võin vanduda, et Tartus veel eile neid ei olnud. Niiet pea üleöö läksid Tartus kased lehte. Pretty amazing, huh? :)
Lisaks oli täna ka "laulud/tantsud õpetajatega" 4. voor, mille teemaks oli siis sedapuhku armastus. Oli väga häid etteasteid. Tõesti nautisin vaatepilti. Enim meeldis paraku siiski Kristjan oma kitarriga. Oleksin isegi soovinud laval olla ja laulda kitarriga.. aga noh.. kuna mul R. Valgre laulude nooti viitsimist tuua ei olnud, siis on see mu enese süü, et lavalt eemale jäin. :)
Veel leidub üksikuid lumekuhjakesi, kuid needki on hästi peidetud varjulistes ja külmades kohtades. Kevad on käes ja see on fakt.
Nujah, muidugi, peamine kevade tuleku tunnus on muidugi tüdrukute riietus. Ideaalne võrdlusmoment, mida tuua. Vahel harva vilksab mööda mõni, kes koduteel jakki kannab, kuid enamus on kõik särgiväel. Well ain't that nice? :)
Aga saigi otsa kõik, mida ma tahtsin ütelda. Ah jaa, see ka: Treffneris olen ma nüüd varunimekirjas kolmeteistkümnes. Oeh.. põen, pelgan, loodan.. ehk saan sisse. Oleks armas igatahes. Ja 12. mai on Gen klubis etendus! Küsige infi, tuleb lahe õhtu! Aga teie olge ikka head üksteise vastu. Hoidke üksteist ja hoolige teistest - elu on liiga lühike, et soojust ja headust mitte jagada. Mina aga hakkan magama sättima. Kell on täpselt 23:30 ja 1. kruus piparmünditeed on kohe-kohe otsa saamas. Kaunis öö on. Vaikne, soe ja hurmav. Kunagi kohtume, eks näis, millal, aga usun, et see juhtub kindlasti. Ma armastan teid kõiki, päriselt! Head ööd!
Ps. Je vous aime tous!
Oui, même si vous! ;)
Tuesday, April 26, 2011
Tuesday, April 19, 2011
Pilti nägin.. oma mõttes.. pidama jäin sellele...
Hei hopsti, kõik kes te siia juhtunud olete :)
Mis teoksil? Kena kevadine päev, nagu ikka viimasel ajal kombeks on olla. Ööd on külmad, hommikud on jahedavõitu, lõunad on tapvalt kuumad ja õhtud on tuulised... nagu igal aastal. Vähemalt miski, milles võib kindel olla :)
Et mul nigunii midagi ühiskonnale kasulikku öelda ei ole, siis lähen kohe isikliku jutu peale üle. 25. aprill.. Täiesti metsas - päev, mida ma korraga nii ootan, kardan, kui ka ette kujutan. Kümned eri versioonid päevast, mis näitab mulle, kas ma saan Treffnerisse või ei.. Põen. Tõsiselt põen. Kõik ütlevad, et pole eriti põhjust, "ilmselt saad sisse", aga ma ei julge nendega nõustuda. Noh.. Ehk esmaspäeval siis näis.
Kusjuures on esmaspäev veel eriti lahe päev. Nimelt on koolis 12. klassi proovieksamid ja seepuhul on siis kogu muu kupatus koolist minema kihutatud. Meie siis sedapuhku Tartu kutsehariduskeskusesse. Saan tisleritööd õppida veidi.. See on lahe töö, neile, kes ei tea. Kuidas su enese kätega saab puuklotsist mingi ilus asi, või kuidas treipingil oma käte ja peitliga puulauast toolijala valmis teed. Mõnna
JA MIS PEAMINE!!! 25. aprill on Kassitoomel(Tartus) Öölaulupidu! Ja et te kõik ka sinna tuleks! :D See on lahe üritus, seda võin ma teile kõigile lubada.
Ja ikka mõni lumehunnik lihtsalt ei sula ära. Suisa totter vaadata, kuidas inimesed käivad T-särgi väel ringi ja kõnnivad nõnda lumehange kõrvalt mööda. Üldse on see kevad veider aeg. Osalt toob ahastust, osalt õnnistust, osalt paneb mõnda kadestama, mõnda ehk isegi igatsema ja mõnest mitte aru saama. Veider, aga nuh.. eks inimkond ole seda juba varemgi läbi elanud :)
Luule on iga päevaga aina suurem osa mu elust. Andsin nii muuseas ka oma eesti keele õpetajale lugeda. Tema ei öelnud peale lugemist küll midagi, aga arvan, et talle tundus see omapärane. Ma loodan vähemasti.
"Liblikate Lend" tuleb taas lavale - 12. mai on Uru Noorteteatri, Noorte Teatritehase ja Põlva teatrigrupi koostööõhtu, mis tähendab, et kõik teatrid tulevad välja väh. 1 etendusega :) Saab vinge õhtu olema. Annan kindlasti teada, mis maksab ja mis kell toimub. Tulge kõik vaatama, asi on seda väärt :)
Kindlasti vaadake ka Mari(minu urukaaslase) sünnipäevavideot, kus ka mina kaasa tegin: http://www.youtube.com/watch?v=8jyPfxKqI84&feature=feedlik , vaadake ka video making-of'i(saate Kristjani videote hulgast)
ja neile, kes veel pole kuulanud Kristjani lugu "Kas nägite", siis siin on link:
http://www.youtube.com/watch?v=BwaBynjf6CQ&feature=related
Ja näete, jälle suutsin tühjast muliseda. Päris vahva. Igatahes, kell on nüüd 22:40 saanud ja mina suundun unemaale. Kõrvus helisemas Billy Joel - "She's always a woman", silme ees mälestused, mida veel pea ei unustada saa ja mõtteis 25. aprill. Aga nii ma elangi :) Vahel paremini, vahel kehvemini. Kes veel pole mahti saand minuga tutvuda, siis kallevalge@hot.ee, uued tutvused(eriti kevadeti) on väga teretulnud. :D Ja loomulikult.. hoolige üksteisest. Hoolimine on see, mis teeb elu elamisväärseks. Ja noh, elage, rokkige ja armastage.. ikka täiega :) Ma armastan teid kõiki, päriselt!
Head ööd, mu kallid. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous.
Kohtume öölaulupeol! :)
Mis teoksil? Kena kevadine päev, nagu ikka viimasel ajal kombeks on olla. Ööd on külmad, hommikud on jahedavõitu, lõunad on tapvalt kuumad ja õhtud on tuulised... nagu igal aastal. Vähemalt miski, milles võib kindel olla :)
Et mul nigunii midagi ühiskonnale kasulikku öelda ei ole, siis lähen kohe isikliku jutu peale üle. 25. aprill.. Täiesti metsas - päev, mida ma korraga nii ootan, kardan, kui ka ette kujutan. Kümned eri versioonid päevast, mis näitab mulle, kas ma saan Treffnerisse või ei.. Põen. Tõsiselt põen. Kõik ütlevad, et pole eriti põhjust, "ilmselt saad sisse", aga ma ei julge nendega nõustuda. Noh.. Ehk esmaspäeval siis näis.
Kusjuures on esmaspäev veel eriti lahe päev. Nimelt on koolis 12. klassi proovieksamid ja seepuhul on siis kogu muu kupatus koolist minema kihutatud. Meie siis sedapuhku Tartu kutsehariduskeskusesse. Saan tisleritööd õppida veidi.. See on lahe töö, neile, kes ei tea. Kuidas su enese kätega saab puuklotsist mingi ilus asi, või kuidas treipingil oma käte ja peitliga puulauast toolijala valmis teed. Mõnna
JA MIS PEAMINE!!! 25. aprill on Kassitoomel(Tartus) Öölaulupidu! Ja et te kõik ka sinna tuleks! :D See on lahe üritus, seda võin ma teile kõigile lubada.
Ja ikka mõni lumehunnik lihtsalt ei sula ära. Suisa totter vaadata, kuidas inimesed käivad T-särgi väel ringi ja kõnnivad nõnda lumehange kõrvalt mööda. Üldse on see kevad veider aeg. Osalt toob ahastust, osalt õnnistust, osalt paneb mõnda kadestama, mõnda ehk isegi igatsema ja mõnest mitte aru saama. Veider, aga nuh.. eks inimkond ole seda juba varemgi läbi elanud :)
Luule on iga päevaga aina suurem osa mu elust. Andsin nii muuseas ka oma eesti keele õpetajale lugeda. Tema ei öelnud peale lugemist küll midagi, aga arvan, et talle tundus see omapärane. Ma loodan vähemasti.
"Liblikate Lend" tuleb taas lavale - 12. mai on Uru Noorteteatri, Noorte Teatritehase ja Põlva teatrigrupi koostööõhtu, mis tähendab, et kõik teatrid tulevad välja väh. 1 etendusega :) Saab vinge õhtu olema. Annan kindlasti teada, mis maksab ja mis kell toimub. Tulge kõik vaatama, asi on seda väärt :)
Kindlasti vaadake ka Mari(minu urukaaslase) sünnipäevavideot, kus ka mina kaasa tegin: http://www.youtube.com/watch?v=8jyPfxKqI84&feature=feedlik , vaadake ka video making-of'i(saate Kristjani videote hulgast)
ja neile, kes veel pole kuulanud Kristjani lugu "Kas nägite", siis siin on link:
http://www.youtube.com/watch?v=BwaBynjf6CQ&feature=related
Ja näete, jälle suutsin tühjast muliseda. Päris vahva. Igatahes, kell on nüüd 22:40 saanud ja mina suundun unemaale. Kõrvus helisemas Billy Joel - "She's always a woman", silme ees mälestused, mida veel pea ei unustada saa ja mõtteis 25. aprill. Aga nii ma elangi :) Vahel paremini, vahel kehvemini. Kes veel pole mahti saand minuga tutvuda, siis kallevalge@hot.ee, uued tutvused(eriti kevadeti) on väga teretulnud. :D Ja loomulikult.. hoolige üksteisest. Hoolimine on see, mis teeb elu elamisväärseks. Ja noh, elage, rokkige ja armastage.. ikka täiega :) Ma armastan teid kõiki, päriselt!
Head ööd, mu kallid. Tsau! ;)
Ps. Je vous aime tous.
Kohtume öölaulupeol! :)
Thursday, April 14, 2011
Kurat, kas siin teatris üldse miski tõeline on!?
Tere õhtust, teie kõik! :)
Kui keegi pealkirja tõttu veidikene segaduses on, siis lihtsalt lugege edasi. Ei tabanud mind armuvalu ega reetnud mind parim sõber, asi on sootuks teistsugune :)
Ei olnud täna päev nii sootuks eriline, kui võibolla eeldada oleks võinud. Tegelikult oli asi üsnagi tavaline. Lihtsalt, antud hetkel on minus emotsioon, mis ei lase mul kuidagi seda enesesse jätta ja nii ma klõbistangi kiirelt oma teksti, et veidigi enese emotsioonile rakendust leida.
Mis siis täna toimus? Kõigepealt muidugi kool :) Oli kooli aastapäeva proov, mistõttu ma hommikul 2 kaabut kaasa võtsin. Huvijuht palus, et ma Silverile(oma klassivennale) 1te laenaks. Aga et mul oli 2 eri lõike ja värviga kaabut, võtsin mõlemad, et Silver saaks ise otsustada.
Üsnagi soliidne tunne oli kooli minna. Mantel seljas, kaabu peas, teine kaabu käes ja vasem käsi põues. Vahva :)
Nujah, koolis oli küll kõik tavalisemast tavalisem. Asjale lisas vürtsi ka see, et muusika tund, mis tavaliselt toob kaasa laulmist, mis omakorda rõõmu toob, oli seekord sootuks igavam. Iseseisev töö, mingi tööleht, pff... tõsiselt nõme.
Mis aga ei ole tegelikult üldse see, miks ma kirjutama hakkasin. Tegelikult on see kõik üsnagi teisejärguline, kui võrrelda sellega, mis päeva jooksul veel toimus.
Nimelt helistas mulle peale kooli Kristjan, kes rääkis 1st kontrolletendusest. "Härra Amilcar" oli tüki nimi ja toimuma pidi see Vanemuise suures majas. Muidugi olin huvitatud, ning koju jõudes olin suisa nõnda põnevil, et üle pika aja end jälle strateegiamängude võlu läbi rahustasin.
Kuid aeg läks ruttu ja peagi olingi mina bussi peal, siis Vanemuise ees ja siis saalis. Vestlesin Kristjaniga, vaatasin saalis ringi... ärev tunne. Tahaks isegi kunagi neil laudadel näidelda. Aga, igatahes: Etendus algaski.
Põhimõtteliselt rääkis etendus ühest mehest, kes leiab tänavalt 3 inimest. 1 töötu, 1 ajalehemüüjaplika ja ühe näitlejanna, kellel tööd aga hetkel ei ole. Mees ise on miljonär. Ta hakkab looma inimestega nn "oma perekonda". Ta loob naise rolli, tütre ja parima sõbra. Asi töötab vaid seetõttu, et mees maksab inimestele 10 000 eurot kuus. Seal hakkavad aga asjad vaikselt hapuks minema ja lõpuks seisabki kõik suure küsimuse ees: "Mis on tõde? Kas uskuda? Mis on tõeline ja kas sa suudad armastada, või on see vaid hästilavastatud mäng?" Jah.. siit ka mu pealkiri. Tohutult hea etendus. Kel vähegi mahti ja raha on vaatama minna, siis kindlasti minge!
Aga mina olon selle nüüd ära näinud ja tulin koju. Kui preagu mõelda... Treffneri vestlusel küsiti, kas ma ise teatrikülastaja ka olen ja kui tihe. Noh, muidugi polnud ma ammu teatris käinud.. Oleks ma vaid teadnud... Vähem, kui 24 tundi hiljem lähen Vanemuisesse etendust vaatama. Aga noh, minevikku ei saa meist keegi muuta. See on juba paratamatus :)
Eks ikka aina enam kerkivad kahtlused ja mõtted, et: "Pagan, miks ma nii ütlesin, preagu suudaks ma juba nii hästi sellele vastata", aga mul ei jää üle muud, kui oodata, palvetada ja loota, et ma siiski saan sinna sisse.
Oeh... Ühe õhtuga nii palju toredaid emotsioone. Võimas :) Teile aga, soovitan kindlasti - minge "Härra Amilcar"'i vaatama. See on väärt lavastus :) ISe aga hakkan homseks ette valmistuma. TDL'i kooli aastapäeva kontserte on sedapuhku suisa 2 ja olgugi, et minu roll seal on tühine, olen siiski veidi elevil. Teie aga olge tublid, hoolige ja nagu ikka, teate isegi, mida ma öelda tahan :D Kallid olete, teie kõik, hoidke üksteist. Ja noh... mis siis muud, kui elage, rokkige ja armastage. Ja mis peamine - TÄIEGA! Kohtumiseni! ;)
Ps. Je vous aime tous!
Kui keegi pealkirja tõttu veidikene segaduses on, siis lihtsalt lugege edasi. Ei tabanud mind armuvalu ega reetnud mind parim sõber, asi on sootuks teistsugune :)
Ei olnud täna päev nii sootuks eriline, kui võibolla eeldada oleks võinud. Tegelikult oli asi üsnagi tavaline. Lihtsalt, antud hetkel on minus emotsioon, mis ei lase mul kuidagi seda enesesse jätta ja nii ma klõbistangi kiirelt oma teksti, et veidigi enese emotsioonile rakendust leida.
Mis siis täna toimus? Kõigepealt muidugi kool :) Oli kooli aastapäeva proov, mistõttu ma hommikul 2 kaabut kaasa võtsin. Huvijuht palus, et ma Silverile(oma klassivennale) 1te laenaks. Aga et mul oli 2 eri lõike ja värviga kaabut, võtsin mõlemad, et Silver saaks ise otsustada.
Üsnagi soliidne tunne oli kooli minna. Mantel seljas, kaabu peas, teine kaabu käes ja vasem käsi põues. Vahva :)
Nujah, koolis oli küll kõik tavalisemast tavalisem. Asjale lisas vürtsi ka see, et muusika tund, mis tavaliselt toob kaasa laulmist, mis omakorda rõõmu toob, oli seekord sootuks igavam. Iseseisev töö, mingi tööleht, pff... tõsiselt nõme.
Mis aga ei ole tegelikult üldse see, miks ma kirjutama hakkasin. Tegelikult on see kõik üsnagi teisejärguline, kui võrrelda sellega, mis päeva jooksul veel toimus.
Nimelt helistas mulle peale kooli Kristjan, kes rääkis 1st kontrolletendusest. "Härra Amilcar" oli tüki nimi ja toimuma pidi see Vanemuise suures majas. Muidugi olin huvitatud, ning koju jõudes olin suisa nõnda põnevil, et üle pika aja end jälle strateegiamängude võlu läbi rahustasin.
Kuid aeg läks ruttu ja peagi olingi mina bussi peal, siis Vanemuise ees ja siis saalis. Vestlesin Kristjaniga, vaatasin saalis ringi... ärev tunne. Tahaks isegi kunagi neil laudadel näidelda. Aga, igatahes: Etendus algaski.
Põhimõtteliselt rääkis etendus ühest mehest, kes leiab tänavalt 3 inimest. 1 töötu, 1 ajalehemüüjaplika ja ühe näitlejanna, kellel tööd aga hetkel ei ole. Mees ise on miljonär. Ta hakkab looma inimestega nn "oma perekonda". Ta loob naise rolli, tütre ja parima sõbra. Asi töötab vaid seetõttu, et mees maksab inimestele 10 000 eurot kuus. Seal hakkavad aga asjad vaikselt hapuks minema ja lõpuks seisabki kõik suure küsimuse ees: "Mis on tõde? Kas uskuda? Mis on tõeline ja kas sa suudad armastada, või on see vaid hästilavastatud mäng?" Jah.. siit ka mu pealkiri. Tohutult hea etendus. Kel vähegi mahti ja raha on vaatama minna, siis kindlasti minge!
Aga mina olon selle nüüd ära näinud ja tulin koju. Kui preagu mõelda... Treffneri vestlusel küsiti, kas ma ise teatrikülastaja ka olen ja kui tihe. Noh, muidugi polnud ma ammu teatris käinud.. Oleks ma vaid teadnud... Vähem, kui 24 tundi hiljem lähen Vanemuisesse etendust vaatama. Aga noh, minevikku ei saa meist keegi muuta. See on juba paratamatus :)
Eks ikka aina enam kerkivad kahtlused ja mõtted, et: "Pagan, miks ma nii ütlesin, preagu suudaks ma juba nii hästi sellele vastata", aga mul ei jää üle muud, kui oodata, palvetada ja loota, et ma siiski saan sinna sisse.
Oeh... Ühe õhtuga nii palju toredaid emotsioone. Võimas :) Teile aga, soovitan kindlasti - minge "Härra Amilcar"'i vaatama. See on väärt lavastus :) ISe aga hakkan homseks ette valmistuma. TDL'i kooli aastapäeva kontserte on sedapuhku suisa 2 ja olgugi, et minu roll seal on tühine, olen siiski veidi elevil. Teie aga olge tublid, hoolige ja nagu ikka, teate isegi, mida ma öelda tahan :D Kallid olete, teie kõik, hoidke üksteist. Ja noh... mis siis muud, kui elage, rokkige ja armastage. Ja mis peamine - TÄIEGA! Kohtumiseni! ;)
Ps. Je vous aime tous!
Saturday, April 9, 2011
Tuulekeeled juuksesalku hellitades lendlesid
Hei-hopsti teie kõik! :)
Kas polnud mitte kaunis päev, ah? Igal pool sõitsid ratturid, ilmselt esimest korda aastas. Tänavad olid noori ja lapsi täis, päike paistis nii soojalt ja tuul paitas maheldalt juukseid... Kõlab nagu muinasjutu algus? :D Nuh.. siis tõestasin ma just äsja, et iga päev ongi tõesti muinasjutt.
2 asja, mis käivad suht käsikäes, ja mille ma nüüd ära mainin: ma sain Treffnerisse vestlusele! :D Ja mis veel suurem uudis: see vestlus oli mul täna!
Kuidas siis läks? Ma ei teagi, suhteliselt keskmiselt, ma pakun. Küsiti minu loomuse ja arvamuste kohta. Et mida ma klassile juurde annaksin ja kas ma neile raamatuid oskan soovitada. 25. aprillil saan tulemused teada. Ootan põnevusega, loodan parimat. Ma vist ikkagi tahan väga sinna saada..
KAS POLE MITTE KAUNIS KEVAD?! :D See jõudis minuni vist eile(teisipäeval), kui uru noorteteatris oli kohal vaid Aapo ja Karl(lavastajad), Kaisa ja mina. Et väljas oli kõvasti soojem, kui keldris, siis otsustasimegi proovi väljas teha. Läksime raudteejaama, perroonile. Seal siis tegimegi teatrit. Ülimõnus. Teil, kes te seda loete, ei anna see vist suurt aimu, aga minu jaoks jõudis siis kevad südamesse. Jaa :) Rongid on vahvad! :D
Kooli aastapäev läheneb. Seekord toimub kooli, 15. aprill, kell 18.00. Piletihinda ma ei tea, kui tahate, tulge, mina laulan vaid 1s laulus madalamat häält :)
Jah, tuleb taas etendus. Peale kooli käivad taas proovid. Närvikõdi tuleb sisse, mõnus tunne - Olgugi, et teen üsna vähe :)
Luulet pole ammu kirjutama juhtund. Isegi ei ole kahju, pole ju nagu millestki kirjutada. Ehk mõni tühine riim paberile... või rongidest ja raudteest... OH! JAH! Rongidest ja raudteedest! Rööpad, mis igavesti lähevad koos, kuid iial kokku ei saa. Kas pole mitte romantiline? :D Mina sain sellest alles hiljuti teada, võibolla teadsite teie juba ammu, ei tea. Ilmselt kirjutan midagi neist... aga hiljem, siis, kui viitsimist on.
Inimesed on nii toredad olevused. Kohati teevad sind kurvaks või panevad pettuma, aga tegelikult on nad siiski ülimalt head ja toredad olevused. Mõnega ei ole sa kuid kohtunud.. mõnega nädalaid, mõnega päevi ning mõnega nägid alles paar tundi tagasi. Aga kunagi kohtud nende kõigiga. Kindlasti kohtud, küll näed :) Mõttetu lõik, aga samas... Oli nagu vaja hingelt ära öelda.
Niiet jamh... Treffner - loodan täiega, et saan ikkagi sisse. Nii vahva oleks :) Juba kohati kipun unistama sellest. Olge teie aga tublid. Kevad on käes, minge õue. Minge sõitke rattaga, jalutage, jookske ja nautige seda päikest ja tärkavate lehtede lõhna. Ja hoidke üksteist ja ärge mõelge kurje mõtteid, need teevad meele hapuks. :)
Mina aga lähen nüüd magama. Kindlasti kohtume tulevikus. Millal... no eks me näe, aga uskuge, kindlasti kohtume! ;) Ärge unustage: Elage, rokkige ja armastage. Täiega :) Ja nagu ma ka teksti alguses tõestasin: iga päev on muinasjutt. Uskuge muinasjutte, mina küll usun :)
Head ööd teile, mu kallid! Ma armastan teid kõiki, päriselt. Tsau!
Ps. Je vous aime tous
Kohtume Pariisis!
Kas polnud mitte kaunis päev, ah? Igal pool sõitsid ratturid, ilmselt esimest korda aastas. Tänavad olid noori ja lapsi täis, päike paistis nii soojalt ja tuul paitas maheldalt juukseid... Kõlab nagu muinasjutu algus? :D Nuh.. siis tõestasin ma just äsja, et iga päev ongi tõesti muinasjutt.
2 asja, mis käivad suht käsikäes, ja mille ma nüüd ära mainin: ma sain Treffnerisse vestlusele! :D Ja mis veel suurem uudis: see vestlus oli mul täna!
Kuidas siis läks? Ma ei teagi, suhteliselt keskmiselt, ma pakun. Küsiti minu loomuse ja arvamuste kohta. Et mida ma klassile juurde annaksin ja kas ma neile raamatuid oskan soovitada. 25. aprillil saan tulemused teada. Ootan põnevusega, loodan parimat. Ma vist ikkagi tahan väga sinna saada..
KAS POLE MITTE KAUNIS KEVAD?! :D See jõudis minuni vist eile(teisipäeval), kui uru noorteteatris oli kohal vaid Aapo ja Karl(lavastajad), Kaisa ja mina. Et väljas oli kõvasti soojem, kui keldris, siis otsustasimegi proovi väljas teha. Läksime raudteejaama, perroonile. Seal siis tegimegi teatrit. Ülimõnus. Teil, kes te seda loete, ei anna see vist suurt aimu, aga minu jaoks jõudis siis kevad südamesse. Jaa :) Rongid on vahvad! :D
Kooli aastapäev läheneb. Seekord toimub kooli, 15. aprill, kell 18.00. Piletihinda ma ei tea, kui tahate, tulge, mina laulan vaid 1s laulus madalamat häält :)
Jah, tuleb taas etendus. Peale kooli käivad taas proovid. Närvikõdi tuleb sisse, mõnus tunne - Olgugi, et teen üsna vähe :)
Luulet pole ammu kirjutama juhtund. Isegi ei ole kahju, pole ju nagu millestki kirjutada. Ehk mõni tühine riim paberile... või rongidest ja raudteest... OH! JAH! Rongidest ja raudteedest! Rööpad, mis igavesti lähevad koos, kuid iial kokku ei saa. Kas pole mitte romantiline? :D Mina sain sellest alles hiljuti teada, võibolla teadsite teie juba ammu, ei tea. Ilmselt kirjutan midagi neist... aga hiljem, siis, kui viitsimist on.
Inimesed on nii toredad olevused. Kohati teevad sind kurvaks või panevad pettuma, aga tegelikult on nad siiski ülimalt head ja toredad olevused. Mõnega ei ole sa kuid kohtunud.. mõnega nädalaid, mõnega päevi ning mõnega nägid alles paar tundi tagasi. Aga kunagi kohtud nende kõigiga. Kindlasti kohtud, küll näed :) Mõttetu lõik, aga samas... Oli nagu vaja hingelt ära öelda.
Niiet jamh... Treffner - loodan täiega, et saan ikkagi sisse. Nii vahva oleks :) Juba kohati kipun unistama sellest. Olge teie aga tublid. Kevad on käes, minge õue. Minge sõitke rattaga, jalutage, jookske ja nautige seda päikest ja tärkavate lehtede lõhna. Ja hoidke üksteist ja ärge mõelge kurje mõtteid, need teevad meele hapuks. :)
Mina aga lähen nüüd magama. Kindlasti kohtume tulevikus. Millal... no eks me näe, aga uskuge, kindlasti kohtume! ;) Ärge unustage: Elage, rokkige ja armastage. Täiega :) Ja nagu ma ka teksti alguses tõestasin: iga päev on muinasjutt. Uskuge muinasjutte, mina küll usun :)
Head ööd teile, mu kallid! Ma armastan teid kõiki, päriselt. Tsau!
Ps. Je vous aime tous
Kohtume Pariisis!
Wednesday, April 6, 2011
Üks roos on mu maailm...
Hei-hopsti mu kallid!
Lubasin teid informeerida, kuidas mul üritusel läks. Noh.. eks ma siis informeerin :)
Välja langesime, mina ja Kristi. Žüriihäältelt oleksime edasi saanud, aga nuh.. publik annab pooled hääled. Ju siis ei meeldinud meie esitus nõnda, nagu mõne teise oma. Aga samas olen ma siiski õnnelik, et üldse sellel üritusel osaleda sain.
Kohtusin uute ja huvitavate inimestega, sain tunda närvikõdi ja uue ürituse maiku. Sest noh.. nagu ma isegi ütlesin kord ammu: "show must go on.. with, or without us".
Praegu ma siis istungi oma laua taga.. ees saadud diplom, pooltäis veinipokaal ja roos.. ilus okastega punane roos. Loen oma diplomit aina uuesti ja uuesti... "Tänukiri Kalle Valgele. Täname Teid osalemast üritusel Laulud ja tantsud õpetajatega! Teie suurepärased etteasted täiustasid meie konkurssi, Tartu 2011"
Teie suurepärased etteasted täiustasid meie konkurssi... miskipärast on seda veidi valus lugeda. Ma ei saagi päris täpselt aru, miks.
Järgmisel kolmapäeval üritust ei toimugi. Oli mingi korralduslik jama, lükati 20. peale. Osalt nagu süüdistan ennast, kuna ei suutnud enamat välja mõelda, et oleksime 3. vooru siiski pääsenud. Samas aga olen suht uhke enda üle, kuna töö tegin peamiselt siiski mina ja selliste konkurentidega võrreldes ma lihtsalt ei vedand välja. Ilmselt oleksin ma paremat suutnud... aga ei, ma sain niigi hästi hakkama. Olen selles kindel.
Kes seda enesehaletsusest läbipõimunud teksti nüüd lugema juhtus, siis nende piinad ma lõpetan :) Elu läheb edasi ja kõik on varsti taas endine. Ehk ongi hea, jääb veidi enam aega eksamiteks õppida :) Aga see selleks. Täna oli vesine päev, vähemalt Tartus. Ma armastan vett, et te teaks :D Niiet minu jaoks oli see vihm suhteliselt meeldiv. Aga ehk ongi aeg lõpetada. Ma armastan teid kõiki, päriselt. Kunagi me kohtume, küll näete. Ja hoidke üksteist, olge lahked ja ärge kartke soojust või hellust jagada :) Ehk siis - elage, armastage ja rokkige täiega! No matter what life brings! Head ööd, mu kallid. Kõik teie, kes te mu maailma just selliseks teete.
Ps. Je vous aime tous!
Pariisis kohtume!
Lubasin teid informeerida, kuidas mul üritusel läks. Noh.. eks ma siis informeerin :)
Välja langesime, mina ja Kristi. Žüriihäältelt oleksime edasi saanud, aga nuh.. publik annab pooled hääled. Ju siis ei meeldinud meie esitus nõnda, nagu mõne teise oma. Aga samas olen ma siiski õnnelik, et üldse sellel üritusel osaleda sain.
Kohtusin uute ja huvitavate inimestega, sain tunda närvikõdi ja uue ürituse maiku. Sest noh.. nagu ma isegi ütlesin kord ammu: "show must go on.. with, or without us".
Praegu ma siis istungi oma laua taga.. ees saadud diplom, pooltäis veinipokaal ja roos.. ilus okastega punane roos. Loen oma diplomit aina uuesti ja uuesti... "Tänukiri Kalle Valgele. Täname Teid osalemast üritusel Laulud ja tantsud õpetajatega! Teie suurepärased etteasted täiustasid meie konkurssi, Tartu 2011"
Teie suurepärased etteasted täiustasid meie konkurssi... miskipärast on seda veidi valus lugeda. Ma ei saagi päris täpselt aru, miks.
Järgmisel kolmapäeval üritust ei toimugi. Oli mingi korralduslik jama, lükati 20. peale. Osalt nagu süüdistan ennast, kuna ei suutnud enamat välja mõelda, et oleksime 3. vooru siiski pääsenud. Samas aga olen suht uhke enda üle, kuna töö tegin peamiselt siiski mina ja selliste konkurentidega võrreldes ma lihtsalt ei vedand välja. Ilmselt oleksin ma paremat suutnud... aga ei, ma sain niigi hästi hakkama. Olen selles kindel.
Kes seda enesehaletsusest läbipõimunud teksti nüüd lugema juhtus, siis nende piinad ma lõpetan :) Elu läheb edasi ja kõik on varsti taas endine. Ehk ongi hea, jääb veidi enam aega eksamiteks õppida :) Aga see selleks. Täna oli vesine päev, vähemalt Tartus. Ma armastan vett, et te teaks :D Niiet minu jaoks oli see vihm suhteliselt meeldiv. Aga ehk ongi aeg lõpetada. Ma armastan teid kõiki, päriselt. Kunagi me kohtume, küll näete. Ja hoidke üksteist, olge lahked ja ärge kartke soojust või hellust jagada :) Ehk siis - elage, armastage ja rokkige täiega! No matter what life brings! Head ööd, mu kallid. Kõik teie, kes te mu maailma just selliseks teete.
Ps. Je vous aime tous!
Pariisis kohtume!
Tuesday, April 5, 2011
Lumikellukene kaunis, nina välja torkas mullast
Hei-hopsti teie kõik! :)
Kevad tuli! Kas pole mitte tore? Koduteel kõndida hõlmad lahti, vaadata ringi, vilet lüüa, astuda üle lõppematute sulaveeojade, üle liivast kuhjunud sulamata lumesaarekeste ja mõelda omaette: "kas pole täna mitte kaunis päev?:)"
Peab tunnistama, et olgugi, et mõni leiab, et eksamid ja katsed paanikat peaksid tekitama, on minul vist kooliaasta kõige chillim aeg üldse. Või noh.. eks ma muidugi õpin ka.. aga ainult niipalju, kui vajalik. Seega.. päris kaunis aeg see kevad, või mis teie arvate? :)
Kevad mõjub loovale ajutegevusele tohutult virgutavalt. Tunnen kohe koolitee peal, kuidas tahaks kirjutada :D Aga näe.. kui väga ma ka ei tahaks tunnis kirjutama hakata, ikka leiab õpetaja mooduse, kuda tunnis kohe üldse mitte rahu anda, ja nii ma ei kirjutagi neid. Aga noh.. ma ei tunne muret :) Ma lihtsalt armastan kevadet.
Tunnen, et võiks rääkida ka veidi eelmisest "laulud/tantsud õpetajatega" üritusest: Asi oli hullult lahe :D Muusikaklass oli hästi vahvaks tehtud, diivanid toodud ja projektoriga videoülekanne seinale lastud jne..
Suhtlesime seal ka teiste konkurentidega. Väga vahvad inimesed. Oli siis minu ja Kristi aeg lavale minna... Oeh.. elektrikas oli häälest ära, mistõttu ma end nii süüdi tunnen.. aga noh, välja meid ei vilistatud :) Laulsime laulu "Venus" muide, kes veel kuulnud ei ole. Peale üritust läksid kõik koju, mina jäin veel oma kitarri ja Helgaga söökla ette istuma. Pigem nagu enda lohutamiseks või nii. Aga jah.. minevikust tuleb õppida, mitte selle pärast nutta. Kes homme(kolmapäeval) tulla plaanib, siis neile ma luban siinsamas, et me teeme VÄHEMALT 2x parema show :)
Aga muidugi.. tulge õige te kõik :) TDL-i aulas kell 18.00, sissepääsutasuga 1€ algabki siis "laulud/tantsud õpetajatega 2. voor". Tulge kindlasti! ;)
Vihjeks võin öelda, et mina ja Kristi laulame 1te merelaulu :D Tõtt-öelda olengi täna muide väga mere-tujus. Suutsin jälle harrastada mõttelendu teemal "kui ma oleksin meremees.." ja laulda/jaurata "15 men on a dead's man chest" vähemalt 3 korda kaasa.. Lihtsalt.. tahtsin miskipärast teile ära mainida. Just that.
Täiesti metsas, kuidas ma ei saa sõnast "kevad" üle juba.. igatahes.. paar mõtet, kuidas minu jaoks algas kevad :) mõtlesin, et ehk jagaksin ka teiega seda. :)
Kõigepealt algas kevad siis, kui ma nägin taas kuiva asfalti, vaatasin taevasse ja nägin seal vaid õrnu pilvekiude olema.
Kevad jõudis aga lõplikult kohale mulle paar päeva tagasi: nimelt parandatakse meie kooli ees torusid. Maa sees on sügav kraav, milles on siis 2 toru. Et aga auk on teatavasti maapinnast Madalamal, voolab sinna kenasti sulavett sisse. Ja see ehk oligi kõige kenam hetk siiani mu kevades, kui tulin koolist, läksin selle kraavi äärest ja nägin, kuulsin ja võiks öelda, et isegi tundsin, kuidas see vesi seal nagu kosest alla tuli.. Tõsi, ei midagi erilist, aga minu jaoks ilus.
Nujah.. Kevade esimest liblikat nägin ma ka.. kehalise kasvatuse riietusruumis, oli teine aknaklaasi taha jäänud, aitasin tal aknast taas välja lennata. Kirju oli, koer- või päevaliblikas vist.(või ma ei teagi, mis selle liigi nimi on) Igatahes kevad on käes, nüüd jääb vaid oodata aega, mil enam mantlit kandma ei pea ja siis veel see aega, kui klass kontrolltööde ajal mõnusalt sumisema hakkab. :)
Aga olen küllalt rääkinud :) Ilmselt annan teile lähiajal ülevaate, kuidas läks. Seekord üritan seda tõesti ka teha. Teie aga olge tublid, usaldage, hoidke ja aidake üksteist ning olge vahvad. Kell on saanud täpselt 23:30 ja mina sätin end magama. Homme tuleb tähtis päev. Vaja järgmisesse vooru saada :) Kes soovib tulla pöialt hoidma, siis tulge aga :) TDL, 18.00, 1€ - kogu moos. Kindlasti me kohtume kunagi.. Näiteks koolis või tänaval.. või bussipeatuses :D Seegi võimalik, aga kunagi me kohtume, küll näete ;) Oeh.. mis siis ikka. Ma armastan teid kõiki, mul on siiralt hea meel, et inimesed nii erinevad on ja et iga päev saame me aina enam näha, kui värviline võib olla maailm. Hoidke üksteist! Ja muidugi... :) Elage, rokkige ja armastage, Täiega!
Head ööd :)
Ps. Je vous aime tous!
Kevad tuli! Kas pole mitte tore? Koduteel kõndida hõlmad lahti, vaadata ringi, vilet lüüa, astuda üle lõppematute sulaveeojade, üle liivast kuhjunud sulamata lumesaarekeste ja mõelda omaette: "kas pole täna mitte kaunis päev?:)"
Peab tunnistama, et olgugi, et mõni leiab, et eksamid ja katsed paanikat peaksid tekitama, on minul vist kooliaasta kõige chillim aeg üldse. Või noh.. eks ma muidugi õpin ka.. aga ainult niipalju, kui vajalik. Seega.. päris kaunis aeg see kevad, või mis teie arvate? :)
Kevad mõjub loovale ajutegevusele tohutult virgutavalt. Tunnen kohe koolitee peal, kuidas tahaks kirjutada :D Aga näe.. kui väga ma ka ei tahaks tunnis kirjutama hakata, ikka leiab õpetaja mooduse, kuda tunnis kohe üldse mitte rahu anda, ja nii ma ei kirjutagi neid. Aga noh.. ma ei tunne muret :) Ma lihtsalt armastan kevadet.
Tunnen, et võiks rääkida ka veidi eelmisest "laulud/tantsud õpetajatega" üritusest: Asi oli hullult lahe :D Muusikaklass oli hästi vahvaks tehtud, diivanid toodud ja projektoriga videoülekanne seinale lastud jne..
Suhtlesime seal ka teiste konkurentidega. Väga vahvad inimesed. Oli siis minu ja Kristi aeg lavale minna... Oeh.. elektrikas oli häälest ära, mistõttu ma end nii süüdi tunnen.. aga noh, välja meid ei vilistatud :) Laulsime laulu "Venus" muide, kes veel kuulnud ei ole. Peale üritust läksid kõik koju, mina jäin veel oma kitarri ja Helgaga söökla ette istuma. Pigem nagu enda lohutamiseks või nii. Aga jah.. minevikust tuleb õppida, mitte selle pärast nutta. Kes homme(kolmapäeval) tulla plaanib, siis neile ma luban siinsamas, et me teeme VÄHEMALT 2x parema show :)
Aga muidugi.. tulge õige te kõik :) TDL-i aulas kell 18.00, sissepääsutasuga 1€ algabki siis "laulud/tantsud õpetajatega 2. voor". Tulge kindlasti! ;)
Vihjeks võin öelda, et mina ja Kristi laulame 1te merelaulu :D Tõtt-öelda olengi täna muide väga mere-tujus. Suutsin jälle harrastada mõttelendu teemal "kui ma oleksin meremees.." ja laulda/jaurata "15 men on a dead's man chest" vähemalt 3 korda kaasa.. Lihtsalt.. tahtsin miskipärast teile ära mainida. Just that.
Täiesti metsas, kuidas ma ei saa sõnast "kevad" üle juba.. igatahes.. paar mõtet, kuidas minu jaoks algas kevad :) mõtlesin, et ehk jagaksin ka teiega seda. :)
Kõigepealt algas kevad siis, kui ma nägin taas kuiva asfalti, vaatasin taevasse ja nägin seal vaid õrnu pilvekiude olema.
Kevad jõudis aga lõplikult kohale mulle paar päeva tagasi: nimelt parandatakse meie kooli ees torusid. Maa sees on sügav kraav, milles on siis 2 toru. Et aga auk on teatavasti maapinnast Madalamal, voolab sinna kenasti sulavett sisse. Ja see ehk oligi kõige kenam hetk siiani mu kevades, kui tulin koolist, läksin selle kraavi äärest ja nägin, kuulsin ja võiks öelda, et isegi tundsin, kuidas see vesi seal nagu kosest alla tuli.. Tõsi, ei midagi erilist, aga minu jaoks ilus.
Nujah.. Kevade esimest liblikat nägin ma ka.. kehalise kasvatuse riietusruumis, oli teine aknaklaasi taha jäänud, aitasin tal aknast taas välja lennata. Kirju oli, koer- või päevaliblikas vist.(või ma ei teagi, mis selle liigi nimi on) Igatahes kevad on käes, nüüd jääb vaid oodata aega, mil enam mantlit kandma ei pea ja siis veel see aega, kui klass kontrolltööde ajal mõnusalt sumisema hakkab. :)
Aga olen küllalt rääkinud :) Ilmselt annan teile lähiajal ülevaate, kuidas läks. Seekord üritan seda tõesti ka teha. Teie aga olge tublid, usaldage, hoidke ja aidake üksteist ning olge vahvad. Kell on saanud täpselt 23:30 ja mina sätin end magama. Homme tuleb tähtis päev. Vaja järgmisesse vooru saada :) Kes soovib tulla pöialt hoidma, siis tulge aga :) TDL, 18.00, 1€ - kogu moos. Kindlasti me kohtume kunagi.. Näiteks koolis või tänaval.. või bussipeatuses :D Seegi võimalik, aga kunagi me kohtume, küll näete ;) Oeh.. mis siis ikka. Ma armastan teid kõiki, mul on siiralt hea meel, et inimesed nii erinevad on ja et iga päev saame me aina enam näha, kui värviline võib olla maailm. Hoidke üksteist! Ja muidugi... :) Elage, rokkige ja armastage, Täiega!
Head ööd :)
Ps. Je vous aime tous!
Saturday, April 2, 2011
Pimeduse üminas, isendalt küsides..
Kas sa oskaksid tappa?
Kui ehk antaks sulle kätte nuga
ja lihuniku laua taga
öeldaks karmilt:
"kiirelt tee, muidu piinleb,
kaua veel sul vaene loom..."
Kas sa julgeksid tappa,
kui sa leiaksid end toast
kus äsja mõrvati su naine
noahoobilt südames..
Ja sinu käes on püstol laetud
ja varga silmad ülen’d kaetud
hirmust, segadusest, sellest,
et just toimus veretöö..
julgeksid sa tappa meest,
kes elu võttis kallimalt?
Või kas sa äkki
tahaks tappa
pilguga mõnd inimest,
kui ta vaatab sulle otsa,
kurjalt, mõistmata mis öelda
oli sul veel enne teda..
Ja kui sa tahaks, miks sa tahaks?
Lihtsalt kättemaksust, nii?
või siis lootusest et äkki
hiljem asjad teisiti ja
küsida saad hoopis sina,
kas on mahti tappa sind?
Kas sa võiksid tappa?
kui leiad sõjakäras suures
kuskilt majavaremeist,
mehe, käsi haavund, paljas,
ülenisti verine
ja vaakumas veel hinge alles
palvetamas sosinal,
taeva poole, andestust, et
andestust saaks elu eest...
Kas sa võiksid selle tõpra tappa,
kes küll su verivaenlane, kuid
viimset kohtupäeva peab??
Kas sa suudaksid tappa
omaenese koera?
Kui jalg tal karulõksu jäänud
kinni ja ta kaotamas
eluraasu pisikest on sinu enda
silme all.
Ja ulub nii, see vaene koer
agoonias tunde pikki veel
sa tead, sul kohus piinasid
tal vähendada tunduvalt
tappa kiirelt ta ja anda
talle õnnis puhkus nüüd.
Kas valmis oleks?
Tapma enda
sõpra head või kodukaitsjat
kes sinu eest küll surma läeks
kuid nüüd vaid ilmaasjata...
Päästaksid sa oma koera?
sellest suurest piinavast,
vaadates tal siiralt silma,
kivi vaikselt tõstatada
hooga pähe läkitada,
viimsel puhkusel’ ta saata?
Suudaksid sa? oma sõpra
veidikene aidata?
Kas sa tapaks oma poja?
Või venna, isa, kellegi?
kui mõrvand tema mitu
inimest on juba
ja peatuma ta veel ei hakka
vaid hullumeelselt kriiskab, et
hukka saata kõik ta tahab,
kes ette jääb, see surma saab...
kas sa vaigistaksid selle, kes pea
tapma hakkab nigunii
ja süütuid hingi saadab hukka,
igaveseks lämmatab...
Sinu kohus, sinu võimus
peatada see kriminaal.
Või kui äkki on ta hull?
sugulane, see sul karm,
kes julmalt röövib elu
neilt, kel ilmas polnud kohta.
Kuid siiski, sinu poeg,
vend või isa, keegi tema.
Või tapaksid sa oma lapse?
väärakaks, kes sündinud
Igavest tal elu head
ei ole loota hetkekski
Kui silm on pime, kops ei tööta,
süda vaevu pumpaks verd...
Kas sa kirjutaksid alla?
lõpetada äsjasündind,
elu millel surma maik?
Kas sa aitaks oma last
mitte lastes elada,
tal seda elu, piinelda
iga päev ja panna pähe
teadmine, et paremaks
tal eal ei lähe...
Kas sa kirjutaksid alla?
Kas sa tapaks selle „tema“?
Kas sa suudaks? Julgeksid?
Kas sa saaksid? oskaksid?
Kas sa oleksid nii julm?
Kas sa suudaksid end tappa?
Võtta elu eneselt?
Kui näiteks sõjavanglas karmis
nuga varsti pussitama
oldaks sinu ribidesse.
Ning laual seisaks happejook,
mis tapaks valusalt, kuid
ruttu, piinarikkalt, lühidalt
Jooksid sa seda jooki?
päästaksid end julmimast?
Või pooksid üles iseenda?
hirmu segaduses suures
hukka saad sa nigunii
Teeksid seda?
Julgeksid?
Või laseksid end püssist maha?
kuulist pähe, kurku laseks
ennast sa, et pääseda,
Kui sa tead, et süüdistavad
teised sind ja kallimad
Miski maailmas ei pea enam
inimeseväärseks sind
Kui oled ise tapnud teise
vägistand või pussitand
või kogemata sõitnud otsa
koolilapsel koduteel
ja maailm teinud sinust selle
nimeks, kel on „mõrtsukas“
Ja lapse ema nutaks aina
piinleks, halaks, sureks seest,
sest sina ainult tee peal korraks
mobiilile sa vastasid...
Ja naine sinu jätaks maha
sest et mõrvariga tema
ühte armastust ei jaga,
igaveseks jätaks sind...
Sa oled süüdi, oled hädas
Kas sa suudaks tappa end?
Teha maailm lihtsamaks
ja paremaks nii kõigile
Ainult mõrvar, mitte muud
ei näe sus ükski olevus...
Laeksid relva? sihiks end?
tulistaksid? sureksid??
Kas sa suudaks olla nõnda
hoolimatu, isekas?
Jätta kõigile märk maha
hingest, kes on kadunud
Mitte surnud, mitte elus,
endalt elu võtnud vaid.
Suudaksid sa, tappa teist?
ennast, poega, kedagist?
Julgeksid sa teha nõnda,
palju haiget, tappa et,
piisaks sellest kogusest..
Oskaksid sa tappa seda,
kes sinu kallimaid on puutund
nendelt mitmelt elu võtnud
kuid samas kõigest inime’
kes Issanda lapseks loodud
nagu kõik teisedki..
Tapaksid sa? iseenda?
kärbse? koera? inimese?
oma lapse? naisukese?
kuulsa sarimõrvari?
Julgeksid sa? oskaksid?
Tahaksid sa? suudaksid?
olgugi, et nii on õige,
ainus valik lubatav
Oleksid sa selleks valmis?
Lüüa nuga liha sisse,
andeks paluda, et nii tegid
vaadata, kuis sureb ta...
sinu enda silme all,
sinu iseenda süül,
tapatööna sinu läbi
veri kätel voolamas
sinu hingel tema surm
igaveseks, jäädavalt...
Tapaksid sa? Suudaksid?
K.Valge
Kui ehk antaks sulle kätte nuga
ja lihuniku laua taga
öeldaks karmilt:
"kiirelt tee, muidu piinleb,
kaua veel sul vaene loom..."
Kas sa julgeksid tappa,
kui sa leiaksid end toast
kus äsja mõrvati su naine
noahoobilt südames..
Ja sinu käes on püstol laetud
ja varga silmad ülen’d kaetud
hirmust, segadusest, sellest,
et just toimus veretöö..
julgeksid sa tappa meest,
kes elu võttis kallimalt?
Või kas sa äkki
tahaks tappa
pilguga mõnd inimest,
kui ta vaatab sulle otsa,
kurjalt, mõistmata mis öelda
oli sul veel enne teda..
Ja kui sa tahaks, miks sa tahaks?
Lihtsalt kättemaksust, nii?
või siis lootusest et äkki
hiljem asjad teisiti ja
küsida saad hoopis sina,
kas on mahti tappa sind?
Kas sa võiksid tappa?
kui leiad sõjakäras suures
kuskilt majavaremeist,
mehe, käsi haavund, paljas,
ülenisti verine
ja vaakumas veel hinge alles
palvetamas sosinal,
taeva poole, andestust, et
andestust saaks elu eest...
Kas sa võiksid selle tõpra tappa,
kes küll su verivaenlane, kuid
viimset kohtupäeva peab??
Kas sa suudaksid tappa
omaenese koera?
Kui jalg tal karulõksu jäänud
kinni ja ta kaotamas
eluraasu pisikest on sinu enda
silme all.
Ja ulub nii, see vaene koer
agoonias tunde pikki veel
sa tead, sul kohus piinasid
tal vähendada tunduvalt
tappa kiirelt ta ja anda
talle õnnis puhkus nüüd.
Kas valmis oleks?
Tapma enda
sõpra head või kodukaitsjat
kes sinu eest küll surma läeks
kuid nüüd vaid ilmaasjata...
Päästaksid sa oma koera?
sellest suurest piinavast,
vaadates tal siiralt silma,
kivi vaikselt tõstatada
hooga pähe läkitada,
viimsel puhkusel’ ta saata?
Suudaksid sa? oma sõpra
veidikene aidata?
Kas sa tapaks oma poja?
Või venna, isa, kellegi?
kui mõrvand tema mitu
inimest on juba
ja peatuma ta veel ei hakka
vaid hullumeelselt kriiskab, et
hukka saata kõik ta tahab,
kes ette jääb, see surma saab...
kas sa vaigistaksid selle, kes pea
tapma hakkab nigunii
ja süütuid hingi saadab hukka,
igaveseks lämmatab...
Sinu kohus, sinu võimus
peatada see kriminaal.
Või kui äkki on ta hull?
sugulane, see sul karm,
kes julmalt röövib elu
neilt, kel ilmas polnud kohta.
Kuid siiski, sinu poeg,
vend või isa, keegi tema.
Või tapaksid sa oma lapse?
väärakaks, kes sündinud
Igavest tal elu head
ei ole loota hetkekski
Kui silm on pime, kops ei tööta,
süda vaevu pumpaks verd...
Kas sa kirjutaksid alla?
lõpetada äsjasündind,
elu millel surma maik?
Kas sa aitaks oma last
mitte lastes elada,
tal seda elu, piinelda
iga päev ja panna pähe
teadmine, et paremaks
tal eal ei lähe...
Kas sa kirjutaksid alla?
Kas sa tapaks selle „tema“?
Kas sa suudaks? Julgeksid?
Kas sa saaksid? oskaksid?
Kas sa oleksid nii julm?
Kas sa suudaksid end tappa?
Võtta elu eneselt?
Kui näiteks sõjavanglas karmis
nuga varsti pussitama
oldaks sinu ribidesse.
Ning laual seisaks happejook,
mis tapaks valusalt, kuid
ruttu, piinarikkalt, lühidalt
Jooksid sa seda jooki?
päästaksid end julmimast?
Või pooksid üles iseenda?
hirmu segaduses suures
hukka saad sa nigunii
Teeksid seda?
Julgeksid?
Või laseksid end püssist maha?
kuulist pähe, kurku laseks
ennast sa, et pääseda,
Kui sa tead, et süüdistavad
teised sind ja kallimad
Miski maailmas ei pea enam
inimeseväärseks sind
Kui oled ise tapnud teise
vägistand või pussitand
või kogemata sõitnud otsa
koolilapsel koduteel
ja maailm teinud sinust selle
nimeks, kel on „mõrtsukas“
Ja lapse ema nutaks aina
piinleks, halaks, sureks seest,
sest sina ainult tee peal korraks
mobiilile sa vastasid...
Ja naine sinu jätaks maha
sest et mõrvariga tema
ühte armastust ei jaga,
igaveseks jätaks sind...
Sa oled süüdi, oled hädas
Kas sa suudaks tappa end?
Teha maailm lihtsamaks
ja paremaks nii kõigile
Ainult mõrvar, mitte muud
ei näe sus ükski olevus...
Laeksid relva? sihiks end?
tulistaksid? sureksid??
Kas sa suudaks olla nõnda
hoolimatu, isekas?
Jätta kõigile märk maha
hingest, kes on kadunud
Mitte surnud, mitte elus,
endalt elu võtnud vaid.
Suudaksid sa, tappa teist?
ennast, poega, kedagist?
Julgeksid sa teha nõnda,
palju haiget, tappa et,
piisaks sellest kogusest..
Oskaksid sa tappa seda,
kes sinu kallimaid on puutund
nendelt mitmelt elu võtnud
kuid samas kõigest inime’
kes Issanda lapseks loodud
nagu kõik teisedki..
Tapaksid sa? iseenda?
kärbse? koera? inimese?
oma lapse? naisukese?
kuulsa sarimõrvari?
Julgeksid sa? oskaksid?
Tahaksid sa? suudaksid?
olgugi, et nii on õige,
ainus valik lubatav
Oleksid sa selleks valmis?
Lüüa nuga liha sisse,
andeks paluda, et nii tegid
vaadata, kuis sureb ta...
sinu enda silme all,
sinu iseenda süül,
tapatööna sinu läbi
veri kätel voolamas
sinu hingel tema surm
igaveseks, jäädavalt...
Tapaksid sa? Suudaksid?
K.Valge
Subscribe to:
Posts (Atom)