Traksid, pang ja tulirelv

Aina igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis..
Pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest.
Kari suvalisi tobedusi reas, mõni paberil ja mõni olgu peas
aga vanamana seda pole vaja, see ei rahulda ju meest...

Hei-hopsti, kõik mu kallid! :)
Suvi tungib üha enam peale ja vabadus viib aina enam mõtlemist minema. Lähiajal on toimunud/toimumas palju lahedaid asju, niiet küllap ei ole ma ainus, kui ütlen, et ma vist naudin preagust aega täiega.
Reedel oli minul tutipäev. Või titepäev, ei tea, kuidas ise kutsuda soovite - teie oma valik. Tohutult vahva üritus. Algas asi hommikuse ringijooksmisega kodus - "kust ma endale lapse-riided saan?!" Läks aega, mis läks, aga lõpuks valisingi ma enesele välja tumesinise triiksärgi, kollaste autodega traksid, lühikesed poole reieni ulatuvad rohelised püksid, 1 musta ja 1 valge soki ning nokamütsi. Lisaks võtsin kaasa nööriga seotud F1 mänguauto ja mängumõõga.

Läksingi kooli. Reied pooleldi paljad, oli suhteliselt külm minna, aga alati, kui keegi mind vaadates tänaval kasvõi naeratas, tõusis tuju kohemaid nõnda, et külm tuul ununes sootuks. Kooli jõudes nägin ka teiste lapselikke riideid. Mõnusalt nostalgiline naer tuli peale. Kes oli kooli tulnud kaisukaruga, kes mänguautoga, kes mängukitarri ja kes suisa aabitsaga. Lõbus oli.
Tundidest toimus korralikult vist ainult esimene - matemaatika. Istusime tunnis, lahendasime eksamikaustikust ülesandeid ja olime mõnusad. Õpetaja viskas isegi meiega vahel nalja ning kiitis me riietusi. Peale seda algasid need tunnid, kust pmst väh. poole pealt ära sai.

Vahetunnid olid muidugi omaette teema. Õpetajad keelasid kooli ees vett pritsida, õpilased ei võtnud seda kuulda. Nii poisid, kui ka tüdrukud jooksid, tühjad veepommid/õhupallid käes kraanikausi juurde, lasid need vett täis, sidusid kinni ja jooksid välja loopima. Nujah, eks esimeste vahetundide ajal olid inimesed tõesti veidi häbelikud pritsima, aga aja pikku läks asi huvitavamaks. Veepüssid, veepommid, vett täis lastud õhupallid ja muidugi.. patsides ja seelikutes tüdrukud. Teate küll, mida ma öelda tahan... - vahva! Kusjuures oli meie keka õpsidega suht lahe lugu:
1 neist on mees ja teine naine. Kõigepealt tuleb Tiina(see naine):
T:"Mida te siin pritsite vett, lubasite ju, et ei pritsi!"
Kalle(mina :D): "Misasja? meie pole midagi lubanud."
T:"Kuulge jätke järele, direktsiooniga oli lubadus, et ei pritsi."
K:"Sees ei pritsigi ju, väljas pritsimise kohta ei öelnud keegi midagi."
T:"Tead, ma räägin Martinile(teisele kekaõpsile) ära!"
K:"No... jah, eks te siis rääkige"
Õpetaja lahkub vihaselt. :)

Nujah :D Meesõpetajaga oli asi lihtsalt nõnda: poisid täidavad kraani juures veepomme, õps kaagutab: "Jätke järele, seda ei tohi, keelatud". Poisid panevad pallid täis ja lahkuvad, õps jääb kaagutades järele vaatama. Nujah.. ei tahaks julm olla, aga tema ei olnud nüüd just suur takistus veesõja pidamisel.

Läks aeg edasi ja jõudis kätte viimane tund. C klassil oli keemia, kus me poolelijäänud kontrolltööd vajadusel lõpetada saime. Et minul, Silveril ja Kasparil oli see juba lõpetatud, olime vabad. Enne õpsi tulekut käisin veel klassis oma mängumõõgaga ringi ja lõik kõik ükshaaval rüütliks:


Peale õpsi luba lahkuda võtsime siis Kaspariga ette retke minu poole. Panin koti ära ja võtsin ämbri. Suundusime kooli ette, kus teisedki kogunesid. Enamus 9. klassi õpilasi koos, alustasime rännakut kesklinna purskaevu juurde. Teel oli isegi veidi igav, kuid peale jõe ületamist läks kohe kõvasti lõbusamaks.
Jõudsimegi Suudlevate Tugengite purskaevu juurde(see, mis Tartus Raekoja ees asub). Läkski sõjaks. Alguses vaatasin kõrvalt, kuis noored üksteist püsside ja pudelitega pritsivad.. Ning siis ärkas minus BadAss, võtsin oma pange vett täis ja kallasin esimesele ettejuhtuvalt tüdrukule kaela. Kristiina oli esimesena läbimärg, aga noh... peatselt ei olnud neist kuivi enam ühtegi. ;)
Peagi olime kõik täiesti läbi ligunenud ja oli aeg pilti teha. Veidi kehv kvaliteet, aga panen siiani ainsa saadaoleva pildi üles:


Tulimegi koju ja päev oli korda läinud. Tüdrukud olid läbimärjaks kastetud, lapsepõlv sai meenutatud, seega oli aeg teha endale 1 hea kuum tee, end teki sisse kerra tõmmata ja silm veidiks looja lasta.


Nujah... järgmine hommik kell 8 läks Tartu bussijaamast buss Tallinna, kus oli etendus "tapjainstinkt", kus ma osalesin. NUjah, vahvad tingimused tegelikult: buss läks 8.00, ärkasin 7.00, koju jõudsin 5.00.. Nujah, igatahes kiire ülevaade:
Äratus õe poolt, kiire sõit bussijaama, kiirelt läinud sõit pealinna Kristjani, Grete, Toomase ja Minni seltsis. Tallinnas saime teistegagi kokku ja hakkasime proovi tegema. Pidime esinema munakivide peal(lavavõitlus... - Ai!)
Siiski tegime asja ära, peale etendust käisime söömas ja siis ekslesime Minniga Tallinna busside vahel ringi :D

Nimelt öeldi meile, et 4 ja 2 viivad autobussijaama, aga jama oli selles, et me istusime nr 4 peale, mis läks vales suunas. Jamh, nii me siis ekslesime seal ja jõudsimegi vaevu-vaevu kella 4ks autobussijaama(haigelt pikk nimi, kas pole? :D)
Nujah, Rakvere poole sõites hakkasin mõtlema, kui kuradi õnnelik ma olen, et mind säärased inimesed ümbritsevad. Täiesti lõpp, kui vahva on olla mina, selles elus, kus ma olen ja just siin, preagu, laua taga, teades kõike, mida ma tean ja olles läbi elanud oma elu... Vb olen ma liialt unistaja, aga ma võin öelda, et juba puhtalt see elu teeb mu õnnelikuks.

Jamh, laupäev-pühapäev olin Rakveres, Gerdal külas. Oli tohutult lahe :D Naaklesime üksteise kallal, nagu msniski, aga noh.. leppisime kiiremini ära :D Täna siis sain Rakveres tuttavate auto peale ja sain koju.
Nüüd olen juba mitu tundi arvutis istunud, Youtubest vihma hääli kuulanud ja kirjutanud. Mõnus on olla. Homme on matemaatika proovieksam... Ma ei tea.. kõik ütlevad, et peaksin põdema.. ei oskagi midagi neile kosta. Suht külmaks jätab.. :)
Aga igatahes.. olge teie aga tublid ja head. Hoidke üksteist ja tehke teistele rõõmu. Uskuge, ma proovisin, see on hullult lahe. Minge välja, nautige loodust, niipalju, kui seda on võimalik nautida. Tõsiselt, Eestimaa on kaunis, mine, veenduge ise! ;)
Ja mis seal siis ikka... Nagu alati, elage, rokkige ja armastage täiega ning... teate mis võite veel teha?... Tulge õige isegi "tapjainstinkti" vaatama. 12 ja 13 mai Gen klubis. Eks ma kindlasti mainin veel, aga promo on vähemalt tehtud.
Head ööd, teie kõik ja aitäh, et teete mu elu nii lahedaks.

PS. Je vous aime tous!
Päriselt!

Parem kui heas ameerika filmis

Hei hopsti teile kõigile :)

Ma siiralt tahtsin varem juba kirjutada, aga ma lihtsalt ei viitsinud. Võiks öelda, et torrer vastuolu, aga nuh, loll on see, kes vabandust ei leia. Igatahes.. Vahepeal on juhtunud palju, iseasi, kas see kõik enam meeleski on.. nu eks annan oma parima.
Ilm oli küll vahepeal super, aga noh, ju siis leidis keski taevane paremaks meile veel veidi külma ilma sokutada. :)

Tegelikult on aga kõik parimas korras - äsja(või noh.. pea nädal aega tagasi) oli mul etendus, kool on suisa imelihtsaks muutunud, kevadine ilm möllab väljas, ka vihma on juba tulnud.. ja muidugi, mis peamine - puud on nii rohelised! :D

Aga ma hakkan kohe algusest rääkima. Kõige lahedam teema selle kuu aja jooksul ongi ilmselt teatriõhtu. Tegemist oli siis 3 teatri- Uru Noorteateari, Põlva Eksperimentaalteatri ja Teatritehase koostööõhtust. Asus see etendus Tartus, Genialistide klubis. Meil(uru noorteteatril) oli sedapuhku vaid 1 etendus - "Liblikate lend". Aga hea küll.. ma üritan alata algusest, on teil ehk lihtsam mõista. Asi algas sellega, et Karl pakkus mulle ka õhtujuhi kohta. Et aga 2. õhtujuht ära ütles, olingi ma üksi. Üsnagi põnev, kuid paari korraga jõudis kohale, et ega seal midagi hirmlahedat ei olegi.
Igatahes, peale 1. näidendi tutvustamist läksin kohe tagaruumi kostüümi selga panema. Mina, Liivi, Mari, Ilmar ja Kristjan, kõik me olime seal.. ootasime.. kuulasime, panime kostüümid selga. Vahepeal kui rahvas eelmise etenduse ajal naeris, tuli isegi korraks kõhedus peale.. Aga eelmine etendus saigi läbi ja saalist kajas Madise hääl: "Palume kõigil nii 10-15ks minutiks saalist väljuda, kuniks näitlejad järgmise etenduse ette valmistavad."

Ja hakkaski pihta me tähetund. Enne etendust siblisin ikka tohutult ringi. Närv oli sees, KUSJUURES oli seekord ka 2 tuttavat inimest publiku seas, kuigi jah.. tol hetkel oli see küll viimane asi, millele ma mahti mõelda sain.
Etendus läks.. otsast lõpuni. Ma ei suutnudki eriti närveerida enam, elasin rolli nõnda hästi sisse, kui oskasin ja läksin vooluga kaasa. Küllap tuli meil hästi välja, rahvas plaksutas, seega... vist kõlbas. :)

Edasi läksid teiste teatrite etendused. Esmalt Teatritehas ja lõpuks Põlva Eksperimentaalteater etendusega "Trepp". Viimane meeldis mulle kohe eriti. Väga mõnus tekst, ülimalt. Siis oli veel 1 teatritehase näidend ja oligi aeg ühisprojektide jaoks. Ehk siis: samal päeval kell 15.00(2 h enne etenduse algust) said 7 lavastajat ülesande eri teatrite näitlejatest kombineeritud väikse trupiga lavastada lühike näidend pealkirjaga "Võidujooks". Panen siia üles 1. trupi videoaadressi(1. grupis olin mina ka). Eks võtke siis Suggestionitest teisigi, kui meeldib ;)
1. trupi video siis: http://www.youtube.com/watch?v=YYTEn41dezM&feature=related
Peale koostööetenduste lõppu valgus aga seltskond üsna laiali. Mõne urukaga lõpetasime veel all baaris hooaja kenasti ära, ning siis sain Kristjanilt autoküüdi koju. Mõnus õhtu oli.. Usun, et oleksin väga paljustki ilma jäänud, kui seal osalenud poleks.

Aga jah, ka muud olen vahepeal teinud :) 1 lahedamaid etendusi, mille proovis ma nüüd käin, on "Tapjainstinkt". Räägib see siis 1st noormehest, kes on lapsena olnud jube kakleja, kuid vanemana õpib end talitsema. Ühel hetkel hakkavad asjad viltu vedama ning ta tüdruk jätab ta maha. Toimub veel rida sündmusi, kuid lõpuks selgub, et teda provotseeriti näitlejate poolt. Niisis otsustab mees lavastajale koha kätte näidata. Ehk siis jah... Lavavõitlus on vinge :)
Etendub 28. mai Tallinnas teatrifestivalil ja Tartus 12 ja 13 juuni Gen klubis.

Kas nägite, et teisipäeval oli täiskuu? :) Mina nägin, seda oli kohe mõnusalt tunda. Väga meeldiv elamus sedapuhku. Aga jah, kevad. Juba päris tõsine kevad, olgugi, et veel külm ja tuuline. Kõik on juba suveks valmis: loodus, inimesed, kool hakkab läbi saama, puud on juba ammu lehte läinud ja tänavail on aina enam noorpaare näha. Hea tunne, see soojus, igatsesin seda juba kaua. Aga nüüd lähen teen mina endale teed. Olen kusjuures täna veidi tõbine - vist sain külma või miskit, kurk valutab ja pea huugab veidi. Igatahes, teie aga olge rõõmsad, nautige elu ja hoidke üksteist. Ärge lollusi tehke, kuid ärge ka igavalt elage. Minge jalutage kuskil, uskuge, see on seda väärt :) Ja nuh, mis peamine.. elage, rokkige ja armastage täiega. Teile võib ehk tunduda, et ütlen seda vaid selleks, et stiili säilitada. Kuid tegelikult on selles lauses võiks öelda, et rõõmu valem. Nujah, mis on küll ilmselge, aga.. Ah, kuradile :D Olge mõnusad ja vahvad, hoidke üksteist ja nautige elu.
Kohtumiseni, millal iganes see ka ei sünniks! ;)



Ps. Je vous aime tous!

Võilill armus õhkab kaunis, kui sul juustes' asetan..

Njaa, kevad paneb nii mõnegi asja peale mõtlema...
Tere jälle :)
Täna oli üks kaunis päev, nagu ikka.. nagu neid viimasel ajal juba reas on olnud. Nuh, igatahes.. jah, peaaegu kõik puud on nüüd juba ilusti lehtes ja juba hommikulgi oli pusaga kooli tulles pisut palavavõitu.

Kindlasti tahan teile ka ära mainida, et 12. mail - sellel neljapäeval on Gen klubis kell 17.00 "3 teatri koostööõhtu", mis siis tähendab, et noorteteatrid esitavad oma parima(d) etendused ja õhtu lõpuks kombineeritakse ka eri teatri inimestest grupid, kes siis midagi valmis lavastavad. Igatahes.. gonna be wonderful :) Pilet on 5€, kui huvi on. Lisaks olen ma seal ka õhtujuht, niiet minu ootused on suured :D

Ja nujah, muidugi.. eksamid. Uhh, kui nõme. Eesti keel ja ajalugu on lihtne, matemaatika teeb aga suurt peavalu. Ei tahaks öelda, et ma loll oleks, pigem pole mul lihtsalt matemaatika peale vaistu. Eks peangi nüüd rohkem koolile pühenduma ja veidi pingutama, aga nuh, hetkel on veel tähtsamaid tegemisi, nii et matemaatika võib südamerahus oodata. :)

Pühapäeval oli lahe päev. Lihtsalt räägin sellest veidi: ärkasin maal, olin perega seal ja tegime toimetusi, ärkasin ma siiski hommikul esimesena. Pilk mobiilile: 6.52. Nujah, vara tõesti, aga et oli emadepäev, otsustasin minna lilli korjama. Käisin metsaaluseid läbi küll, aga kõik lilled olid veel nõnda unes ja kinnised, et ei raatsinud korjata. Istutasin selle asemel hoopis 3 puud ümber. 2 kaske ja 1 kuuse. Hea tunne oli. Iseasi, kas nad kõik elama ka jäävad, aga noh.. ma vähemalt loodan, et jäävad. Oli läinud juba hulka aega ja juba lonkis isa metsaservast talu poole. Tõi teine ise emale lilled ära. Mina lõikasin siis veel kaseoksi vaasi ja laulsimegi koos ema üles(mina, mu vend ja isa, õde oli linnas). Vahva hommik, sain linna. Kodus kiirelt pessu ja siis lavavõitluse proovi. Lavavõitlus.. üks lahedamaid asju, mida võid laval ette kujutada. :) Igatahes.. õhtuks olin täiesti läbi, koju jõudes oli kohe hea tunne, et ei raisanud päeva niisama.

MUIDE! Mitte, et see midagi ülivinget oleks, aga proovige õige küünlavalgel dushi all käia :) Mina pidin seda vannitoa lambipirni purunemise tõttu proovima.. ja teate.. väga lahe oli :D Nuh, mitte midagi ägedat, aga mõnus kuma paistis läbi vannikardina.

Preagu aga käib Eurovisiooni I eelvoor, mida ma ilmselt kohe vaatama lähen. Teie aga olge muhedad, kel võimalik, tulge neljapäeval etendust vaatama ja hoidke üksteist. Nautige kevadet ja sõitke rattaga :D Mina isiklikult olen bussiliikluse täielikult jalgrattasõiduga asendanud ja mulle meeldib väga. Seega, olge tublid, elage, rokkige ja armastage täiega ning.. Jah, nautige elu :) Tsau!
"Ela nii, nagu arvad, et on õige - siis oledki õnnelik" (Kristjan Lüüs)

Ps. Je vous aime tous!

Avad silmad ja näed... ongi nagu unenäos!

Hei teie kõik :)

Täna taas Tartu tulles leidsin siit imerohelised kased. Seega.. tuli nagu mõttesse, et peaks panema 1 luuletuse üles. See on küll veidi ajast maas, aga ehk sobib sellegipoolest.

Kaskedel on hiirekõrvad
ja lepad õisi puistavad.
Ja päike taevas sirab taas
ning loigud korjab üles maast
ja mesimummud tuiskavad.
Paiselehed ammu läind ja
sinililled õitsevad..
Võiseid lilli pole näind
ehk pole ammu väljas käind,
Et märkamata jäänud need?

Ei, veidi vara
Tõesti on veel nendele.
Mesilinde kuldseid aga
langeb nende õitele,
mis on valmis saanud juba
päikse soojas lembuses.
Ruum on soe ja uinun juba
õhtu soojas embuses.

Suvevärve toovad meile
kased, pajud, pihlapuud,
õisi loobivad me teile
sinisilmsed kevadkuud.
Ja neiud-noored teedel ringi
vudistavad armsasti.
Seemisnahkseid, valgeid kingi
kõpsub seal nüüd alati.
Tõukerattad, tuulelohed
rõõmustavad igaüht,
kes kasvõi mööda minna juhtub,
pilgu heidab nendele
ja sellejärel omaette
naeratab siis endale.

Ja poisid tunnis enam vakka
püsida ei suuda eal.
Tüdrukutel järel-takka
poiste pilgud käivad seal.
Ning aina enam koduteel
ma märkan armund inimhingi.
Naeratavad, käivad ringi
süda haljendamas sees...


Ning olengi ma jõudnud siia,
kus mu koduõue lõhn.
Lasen ennast kaasa viia,
sisse tõmban õhku nii
ja vaatan üles taevarüppe
sooritan siis julge lükke:
sul kingin lille ilusa
ja juustesse sul asetan... (mõttes...)

Kaskedel on hiirekõrvad
ja lepad õisi puistavad
ja neiud ringi tuiskavad...
...
Ja sina ühes nendega.




Jah, selline see oli. Eks kommenteerige, kui mahti saate :) Mina ütlen teile aga lihtsalt, et nautige seda, mis teie ümber on. Juba preagu on kased nagu eluga üle valatud, lihtsalt... jah, saate isegi aru :D Ilmselgelt räägin ma preagu veidi hullu juttu, aga vast elab üle :) Aga mulle meeldis see, mida ma Tartusse naastes nägin ja ma loodan, et teile meeldib see ka. Olge ikka head üksteise vastu, elage, rokkige ja armastage täiega ja nautige kevadet. Head õhtut teile, tsau! ;)


Ps. Je vous aime tous!

Dirigendikepp on tõusnud ning kevadsümfoonia on algamas

Hei-hopsti teie kõik :)

Tahaks öelda, et kas pole see kevad mitte ilus... Kui just, jah, kui just vahepeal soojakraadid 0-le ei läheneks. Samas, kased on lehtes, veidi ka mõni teine ja linnud on siin.. seega: nagu mulle kunagi väiksena 1 ETV reklaami laul meelde jäi: "It may be a winter outside.. But in my heart is spring". Seega :D Ärgem siis pöörakem tähelepanu sellele, et veidi külm on kohati olla, vaid et kõik muutub taas roheliseks, elavaks, ilusaks ja lummavaks. :)

Kuda teil siis läinud on ka? Veider, miks ma küsin.. ah, ju siis lihtsalt harjumusest. Minul läheb igatahes hästi. Nujah, vähe on aegu, kui mul hästi ei lähe, aga preagu läheb üsnagi väga-hästi. Nimelt oli eile(kolmapäeval) "laulud/tantsud õpetajatega" viimane voor, ehk siis SuperFinaal. See oli tohutult vinge. Kogu see rahvamass, tuttavad näod osalejate seas, backstage... Uhh, kui lahe. Etendus läkski lahti.. viimaks ometi oli kõik hästi korraldatud, etteasted olid võrratud. Muidugi jah, mõni lihtsalt oli teistest peajagu ees. Räägin siis oma kooli õpetajast Tõnis Eelmaast ja 11. klassi tüdrukust Hannast, kes 2kesi paaris olid ja tantsisid nõnda, et neile ainsana max-punktid anti. Juttu sai kõvasti aetud ja ka ühistants/laul sai lõpuks ära tehtud. Kui ilus või jube see oli, eks seda teab ainult publik.
Oeh.. vb mõttetu tekst, aga lihtsalt pean selle kirja panema, kuna minu jaoks oli see lahe asi. Peale üritust oli siis õpside kohvikus istumine. Tohutult lahedad inimesed, nii noored kui ka õpetajad. Loodan väga, et kohtun nendega veel, see oleks lahe.

Kevad lööb mõtted ikka täiega lahti. Kogu aeg tahaks luuletada, kirjutada või laulda. Võibolla panen siiagi midagi üles, ei tea veel. Eks näis. Nujah, eks veidi kibedat meelt teeb ikka veel see, et ma laule kirjutada ei oska, aga ma lihtsalt loodan, et õpin ka seda tegema :)
Kusjuures olen ikka veel Treffneri humanitaari varunimekirjas 11. kohal.. Aga vahepeal olen asjas niipalju selgust saanud, et nii, kuis läheb, ongi kõige õigem tee. Võibolla tuleb see just kasuks, kui ma sinna ei saa? Ei oska öelda.

Eksamid lähenevad.. Iga päev on seda juba tunda. Kuidas matemaatikaõpetaja närviliselt dikteerib kodutöö vastuseid ette ja kirjutab tahvlile õiget lahenduskäiku, et me ikka selgeks saaks.. Kuidas aina enam käib läbi küsimus: "Oota, mis eksami sa võtsidki?" ja kuidas kirjanduse tunnis saab aina enam kibeleda kirjutama.. aga ei. Veel ei ole eksameid, veel pole isegi konsultatsioone. Veidi läheb veel aega :) Enne veel upuvad raagus kasepuud lehtede voolavasse rohelusse.. Oh, idee! Sellest teen ma luuletuse :)

Kusjuures olin ma täna Biitlite tujus. Koostasin väikse playlisti, eks heidke isegi pilk peale, siin suht head lood: "All my loving", "I want to hold your hand", "Twist and shout", "Can't buy me love", "Obla Di obla Da", "Hey Jude", "Imagine", "Something", "Michelle", "Yesterday", "Let it be", "Help!" "Revolution", "With a little help from my friends", "Yellow Submarine", "Lucy in the Sky with Diamonds", "Across the universe", "Stand by me", "Instant karma"(kuulan preagu, väga hea!), "Woman", "Jelous guy", "God".
Need lood on kõik väga väärt lood, kui võimalik, kuulake need kõik läbi ;)

Ja ongi kõik, mis tahtsin öelda. Nautige siis ikka kevadet. Ja ikka mõnuga, nagu peab. Ilm on tegelikult ilus, puud on roheliseks minemas. Varsti tõstabki dirigent Kevad kepi ja võimas, voogne ja mühisev kevadsümfoonia lähebki täies möllus lahti. Ma armastan teid kõiki! Päriselt. Isegi need teie, keda ma võibolla ei tunne või.. keda ma sootuks näinud ei ole.. Ma armastan teid ikkagi. See maailm, milles ma tänu teile kõigile saan olla, on võrratu ja ma loodan, et siinkohal ei saa mulle keegi vastu vaielda. Hommikul tõuseb taas päike ja elu on lill. :) Teie aga olge ikka hoolivad üksteise suhtes ja hoidke inimesi, kes teile kallid on. Ja tahaks panna ka oma hea sõbra Kristjan Lüüsi lause siia lõppu: "Ela nii, nagu tunned, et on õige - siis oledki õnnelik!"
Kunagi kohtume, ma kinnitan teile, preagu aga lähen mina unehõlma. Ja muidugi.. ärge unustage :) Elage, rokkige ja armastage - Täiega! Head ööd, mu kallid!

Ps. Je vous aime tous!
Et oui, même si toi ;)