Sunday, May 29, 2011

Traksid, pang ja tulirelv

Aina igasugu pudi-padi pähe tuleb taguda meil koolis..
Pole kusagile põgeneda paganama pedagoogi eest.
Kari suvalisi tobedusi reas, mõni paberil ja mõni olgu peas
aga vanamana seda pole vaja, see ei rahulda ju meest...

Hei-hopsti, kõik mu kallid! :)
Suvi tungib üha enam peale ja vabadus viib aina enam mõtlemist minema. Lähiajal on toimunud/toimumas palju lahedaid asju, niiet küllap ei ole ma ainus, kui ütlen, et ma vist naudin preagust aega täiega.
Reedel oli minul tutipäev. Või titepäev, ei tea, kuidas ise kutsuda soovite - teie oma valik. Tohutult vahva üritus. Algas asi hommikuse ringijooksmisega kodus - "kust ma endale lapse-riided saan?!" Läks aega, mis läks, aga lõpuks valisingi ma enesele välja tumesinise triiksärgi, kollaste autodega traksid, lühikesed poole reieni ulatuvad rohelised püksid, 1 musta ja 1 valge soki ning nokamütsi. Lisaks võtsin kaasa nööriga seotud F1 mänguauto ja mängumõõga.

Läksingi kooli. Reied pooleldi paljad, oli suhteliselt külm minna, aga alati, kui keegi mind vaadates tänaval kasvõi naeratas, tõusis tuju kohemaid nõnda, et külm tuul ununes sootuks. Kooli jõudes nägin ka teiste lapselikke riideid. Mõnusalt nostalgiline naer tuli peale. Kes oli kooli tulnud kaisukaruga, kes mänguautoga, kes mängukitarri ja kes suisa aabitsaga. Lõbus oli.
Tundidest toimus korralikult vist ainult esimene - matemaatika. Istusime tunnis, lahendasime eksamikaustikust ülesandeid ja olime mõnusad. Õpetaja viskas isegi meiega vahel nalja ning kiitis me riietusi. Peale seda algasid need tunnid, kust pmst väh. poole pealt ära sai.

Vahetunnid olid muidugi omaette teema. Õpetajad keelasid kooli ees vett pritsida, õpilased ei võtnud seda kuulda. Nii poisid, kui ka tüdrukud jooksid, tühjad veepommid/õhupallid käes kraanikausi juurde, lasid need vett täis, sidusid kinni ja jooksid välja loopima. Nujah, eks esimeste vahetundide ajal olid inimesed tõesti veidi häbelikud pritsima, aga aja pikku läks asi huvitavamaks. Veepüssid, veepommid, vett täis lastud õhupallid ja muidugi.. patsides ja seelikutes tüdrukud. Teate küll, mida ma öelda tahan... - vahva! Kusjuures oli meie keka õpsidega suht lahe lugu:
1 neist on mees ja teine naine. Kõigepealt tuleb Tiina(see naine):
T:"Mida te siin pritsite vett, lubasite ju, et ei pritsi!"
Kalle(mina :D): "Misasja? meie pole midagi lubanud."
T:"Kuulge jätke järele, direktsiooniga oli lubadus, et ei pritsi."
K:"Sees ei pritsigi ju, väljas pritsimise kohta ei öelnud keegi midagi."
T:"Tead, ma räägin Martinile(teisele kekaõpsile) ära!"
K:"No... jah, eks te siis rääkige"
Õpetaja lahkub vihaselt. :)

Nujah :D Meesõpetajaga oli asi lihtsalt nõnda: poisid täidavad kraani juures veepomme, õps kaagutab: "Jätke järele, seda ei tohi, keelatud". Poisid panevad pallid täis ja lahkuvad, õps jääb kaagutades järele vaatama. Nujah.. ei tahaks julm olla, aga tema ei olnud nüüd just suur takistus veesõja pidamisel.

Läks aeg edasi ja jõudis kätte viimane tund. C klassil oli keemia, kus me poolelijäänud kontrolltööd vajadusel lõpetada saime. Et minul, Silveril ja Kasparil oli see juba lõpetatud, olime vabad. Enne õpsi tulekut käisin veel klassis oma mängumõõgaga ringi ja lõik kõik ükshaaval rüütliks:


Peale õpsi luba lahkuda võtsime siis Kaspariga ette retke minu poole. Panin koti ära ja võtsin ämbri. Suundusime kooli ette, kus teisedki kogunesid. Enamus 9. klassi õpilasi koos, alustasime rännakut kesklinna purskaevu juurde. Teel oli isegi veidi igav, kuid peale jõe ületamist läks kohe kõvasti lõbusamaks.
Jõudsimegi Suudlevate Tugengite purskaevu juurde(see, mis Tartus Raekoja ees asub). Läkski sõjaks. Alguses vaatasin kõrvalt, kuis noored üksteist püsside ja pudelitega pritsivad.. Ning siis ärkas minus BadAss, võtsin oma pange vett täis ja kallasin esimesele ettejuhtuvalt tüdrukule kaela. Kristiina oli esimesena läbimärg, aga noh... peatselt ei olnud neist kuivi enam ühtegi. ;)
Peagi olime kõik täiesti läbi ligunenud ja oli aeg pilti teha. Veidi kehv kvaliteet, aga panen siiani ainsa saadaoleva pildi üles:


Tulimegi koju ja päev oli korda läinud. Tüdrukud olid läbimärjaks kastetud, lapsepõlv sai meenutatud, seega oli aeg teha endale 1 hea kuum tee, end teki sisse kerra tõmmata ja silm veidiks looja lasta.


Nujah... järgmine hommik kell 8 läks Tartu bussijaamast buss Tallinna, kus oli etendus "tapjainstinkt", kus ma osalesin. NUjah, vahvad tingimused tegelikult: buss läks 8.00, ärkasin 7.00, koju jõudsin 5.00.. Nujah, igatahes kiire ülevaade:
Äratus õe poolt, kiire sõit bussijaama, kiirelt läinud sõit pealinna Kristjani, Grete, Toomase ja Minni seltsis. Tallinnas saime teistegagi kokku ja hakkasime proovi tegema. Pidime esinema munakivide peal(lavavõitlus... - Ai!)
Siiski tegime asja ära, peale etendust käisime söömas ja siis ekslesime Minniga Tallinna busside vahel ringi :D

Nimelt öeldi meile, et 4 ja 2 viivad autobussijaama, aga jama oli selles, et me istusime nr 4 peale, mis läks vales suunas. Jamh, nii me siis ekslesime seal ja jõudsimegi vaevu-vaevu kella 4ks autobussijaama(haigelt pikk nimi, kas pole? :D)
Nujah, Rakvere poole sõites hakkasin mõtlema, kui kuradi õnnelik ma olen, et mind säärased inimesed ümbritsevad. Täiesti lõpp, kui vahva on olla mina, selles elus, kus ma olen ja just siin, preagu, laua taga, teades kõike, mida ma tean ja olles läbi elanud oma elu... Vb olen ma liialt unistaja, aga ma võin öelda, et juba puhtalt see elu teeb mu õnnelikuks.

Jamh, laupäev-pühapäev olin Rakveres, Gerdal külas. Oli tohutult lahe :D Naaklesime üksteise kallal, nagu msniski, aga noh.. leppisime kiiremini ära :D Täna siis sain Rakveres tuttavate auto peale ja sain koju.
Nüüd olen juba mitu tundi arvutis istunud, Youtubest vihma hääli kuulanud ja kirjutanud. Mõnus on olla. Homme on matemaatika proovieksam... Ma ei tea.. kõik ütlevad, et peaksin põdema.. ei oskagi midagi neile kosta. Suht külmaks jätab.. :)
Aga igatahes.. olge teie aga tublid ja head. Hoidke üksteist ja tehke teistele rõõmu. Uskuge, ma proovisin, see on hullult lahe. Minge välja, nautige loodust, niipalju, kui seda on võimalik nautida. Tõsiselt, Eestimaa on kaunis, mine, veenduge ise! ;)
Ja mis seal siis ikka... Nagu alati, elage, rokkige ja armastage täiega ning... teate mis võite veel teha?... Tulge õige isegi "tapjainstinkti" vaatama. 12 ja 13 mai Gen klubis. Eks ma kindlasti mainin veel, aga promo on vähemalt tehtud.
Head ööd, teie kõik ja aitäh, et teete mu elu nii lahedaks.

PS. Je vous aime tous!
Päriselt!

No comments:

Post a Comment