Täna õhtul oli popkooripidu, kuhu ma lõppude lõpuks ei jõudnudki. Kahju muidugi, aga nuh... loodame, et saan selle kuidagiviisi tagasi. :) Igatahes on suve soojemad ilmad end viimaks hakanud ka näitama ning VAU... ma just avastasin, et reaalselt 1/3 suvest on juba ära lustitud :D Deem - aeg lendab ruttu.
Ma jutustan kiirelt siis sündmused, mis suvel on juhtund. Kool sai läbi - aktusel sain isegi ordeni(okei, selle said ka kõik teised riigikaitse kursuse läbinud, aga ikkagi!) Peale seda lebotasin niisama paar päeva ja tegin näo, nagu oleks mul haige suvetunne, kuigi jah - kõva oli :D
Siis saabus kätte jaanilaupäev. Vihma kallas nagu oavarrest ning algse plaani järgi Gerdaga telkima minna, otsustasime hoopis minu suvilasse Põrgusse sõita. Vahva oli, üks lahedamaid jaanilaupäevi, mida läbinud olen. :) Koheselt peale jaanipäeva sain tööle kirjandusmuuseumi. Alguses oli töö kõvasti lõbusam - inimketid ja vahelduv töö.. hiljem ei olnud see nii lõbus. Aga see käib ainult töö kohta :D Minule isiklikult on töö väga okei ning mulle on suisa lust rõõmustada või üritada ergutada neid, kes tööpostil oma positiivsust kipuvad kaotama. Eile käisime Kelli, Eneli, Siiri, Seidi, Gerda ja itaalasest vahetusõpilase Lukaga Raadi pargis piknikul. Täiega lahe oli. Sõime, ajasime juttu ning mina sain Lukale kõvasti Tartu ajaloost rääkida. Mul hakkas tast hiljem nii kahju, kui ta ütles, et teda tegelikult ajalugu väga ei huvita :D
See selleks. Täna käisin siis vanaema juures ema, õe ja vennaga abis. Päev otsa saagimist ning tossuhaisu, aga saetud see hunnik sai. (Või noh.. peaaegu saetud :D) Siis sai veel sauna ning lõpuks toitis vanaema meid taas kõrimulguni head ja paremat täis(see komme on tal võrdlemisi alati). Õhtul aitasime emaga ka Gerdal ümber kolida, mille jooksul suutsime leida tõestust sellele, et Tartus on rattaga liiklemine ülipraktiline ja kiire. :)
Ööd ei ole veel soojad... küllap on veel aega. Kas teil on vahel seda hetke olnud, et mõtlete, et "deem, järgmise kuu sees ma teen nii palju lahedat?" Minul on. Ning ma tõestasin iseendale, et lihtlabaselt nõndamoodi mõeldes ei muutu suurt miskit. Tehke katse - tehke midagi kohe preagu. Kasvõi täna :D (okei, minul on kell 23:57, niiet ma ilmselt ei hakka midagi tegema, aga põhimõtteliselt võib ka seda) Minge näiteks telkima. - Ülilahe ettevõtmine, parajalt teistmoodi, ent ometigi mitte midagi kaelamurdvat. Lõõgastav resultaat garanteeritud ning kui te olete seda tüüpi inimesed, kelle jaoks kaaluvad sääsed ja jahe öötuul mõnusa lõkkeõhtu ja vahva seltskonna üles, siis tõesti - minge võtke tuba! :D
Veel üks vahva asi, mis teeb tuju heaks on igasugu karvaste ja sulelistega olemine. :D Ei, ma ei mõtle selle all loomi, kuid näha kedagi vahvat või tuttavat või lihtsalt meeldivat inimest on ülitore! Siit võiksite te ideaalis välja lugeda kahte asja: kõik inimesed, kes te seda loete ja muga välja viitsite tulla - kõllake mulle, ning teiseks - naeratage, kui te tänaval kõnnite :) Te ei kujuta ette, kui armsaks võib päev muutuda, kui kõnnid tänaval ja keegi inimene kõnnib rõõmsa näoga mööda :D Ärge solvuge, ma ei taha öelda, et ka teie oleksite see hall mass, kes tänava peal näost justkui raidkuju välja näeb, aga tõesti - proovige seda :D
Eriti lahe(okei, ma lähen sujuvalt oma kogemuste peale üle) on seda teha inimestega, kellest te olete harjund mööda käima. Ma räägin sellega seoses ühe loo: terve oma põhikooli käisin ma jala kooli. Ma sõitsin kogu selle aja jooksul bussiga kooli 1 korra ning see oli lihtsalt seetõttu, et mul oli suur tort kanda. Kõndides iga koolipäev kooli poole, tuli mulle enam-vähem alati Poku ja Krõlli lasteaia vahel vastu keegi tütarlaps. Ta oli umbes minu vanune, musta peaga, iga aastaga üha paremini meigitud ning ilmselt venelane. 9. klassi lõpuks, mil olin temast reaalselt pea 7 aastat iga hommik tuima näoga mööda käinud, tuli mul idee - mis oleks, kui kõnniks temast mööda rõõmsa näoga? Või pettund näoga? Või paanilise näoga? :D Mõtleks, kui vinge :D
Jah, nii ma tegingi, alguses muidugi vähem, mida aeg edasi, seda enam. Ja teate - see mõjus talle :D Kui olin rõõmus, naeratas ta mulle vastu, kui olin pettunud, läksid ka tema suunurgad allapoole, kui olin paanikas, vaatas ta kohemaid selja taha :D Hiljem proovisin seda ka teiste inimestega ja täitsa lõpp! See töötab :D
Ehk siis.. loo moraal - naerata, sest naeratades suudad anda teistele imelise hetke, mis kahtlemata sullegi millalgi rõõmu toob. Te ei kujuta ette, kui ilusasti mu küünal põleb preagu :)
Ehh.. jah... peaks vist lõpetama.. suht pikalt kirjutanud. Nujah, eks ma tõmban otsad kokku :) Ma tahaks kalale minna. Jah! seda ma teengi.. millalgi. Aga jah - lõpusõnad. Eeh... mis ma oskan öelda :D Ma loodan, et te ikka olete eeskujuks noorematele ja maksate makse... aldkössaduh :D Andke andeks :D Tegelikult loodan ma, et te naudite suve vähemalt sama palju kui mina. Kasvõi vihmaseid ilmu. Kui vihma sajab, minge näiteks asfaldile kõndima. Kui asfalt väga märg on, siis tundub see nagu järv, millele veepiisad langevad. Hetkeks tekib Jumala tunne :D Või oli see Jeesus? - okei, suva. Ka pikim päev siin maailmas lõppeb loojanguga, seega ka minu blogipost ning vihmasadu. Olge teie aga tublid, lõbutsege, möllake ja hullake ning hoidke üksteist. Ärge mind siis ära unustage ja kutsuge mind välja, aga peamine, et teeksite seda, mis teile endale enim meeldib :) Ma panen siia paar laulu kaa :) Üks on lihtsalt ülilahe multikameloodiate popurrii ning teine üks äsjasaabunud laul, mis vähemasti minul tuju heaks tegi. Julgege unistada ning oma unistusi teoks teha, ma armastan teid kõiki ning head ööd.
Ah jaa - Elage, armastage ja rokkige.... TÄIEGA! :D
Tsau!
(See on tõesti lahe :) Kuulake seda, õppige pähe nagu mina ning lugege üles, mitut multikat te neist teate :D)
(See on lihtsalt ülilahe laul :) Mul ei olegi midagi öelda. Ah! on küll :D Mulle meeldib see vanamees ja tolle tüdruku lilleline kleit! :D)
Ps. Je vous aime tous!
