Saturday, April 2, 2011

Pimeduse üminas, isendalt küsides..

Kas sa oskaksid tappa?
Kui ehk antaks sulle kätte nuga
ja lihuniku laua taga
öeldaks karmilt:
"kiirelt tee, muidu piinleb,
kaua veel sul vaene loom..."

Kas sa julgeksid tappa,
kui sa leiaksid end toast
kus äsja mõrvati su naine
noahoobilt südames..
Ja sinu käes on püstol laetud
ja varga silmad ülen’d kaetud
hirmust, segadusest, sellest,
et just toimus veretöö..
julgeksid sa tappa meest,
kes elu võttis kallimalt?

Või kas sa äkki
tahaks tappa
pilguga mõnd inimest,
kui ta vaatab sulle otsa,
kurjalt, mõistmata mis öelda
oli sul veel enne teda..
Ja kui sa tahaks, miks sa tahaks?
Lihtsalt kättemaksust, nii?
või siis lootusest et äkki
hiljem asjad teisiti ja
küsida saad hoopis sina,
kas on mahti tappa sind?

Kas sa võiksid tappa?
kui leiad sõjakäras suures
kuskilt majavaremeist,
mehe, käsi haavund, paljas,
ülenisti verine
ja vaakumas veel hinge alles
palvetamas sosinal,
taeva poole, andestust, et
andestust saaks elu eest...
Kas sa võiksid selle tõpra tappa,
kes küll su verivaenlane, kuid
viimset kohtupäeva peab??

Kas sa suudaksid tappa
omaenese koera?
Kui jalg tal karulõksu jäänud
kinni ja ta kaotamas
eluraasu pisikest on sinu enda
silme all.
Ja ulub nii, see vaene koer
agoonias tunde pikki veel
sa tead, sul kohus piinasid
tal vähendada tunduvalt
tappa kiirelt ta ja anda
talle õnnis puhkus nüüd.
Kas valmis oleks?
Tapma enda
sõpra head või kodukaitsjat
kes sinu eest küll surma läeks
kuid nüüd vaid ilmaasjata...
Päästaksid sa oma koera?
sellest suurest piinavast,
vaadates tal siiralt silma,
kivi vaikselt tõstatada
hooga pähe läkitada,
viimsel puhkusel’ ta saata?
Suudaksid sa? oma sõpra
veidikene aidata?

Kas sa tapaks oma poja?
Või venna, isa, kellegi?
kui mõrvand tema mitu
inimest on juba
ja peatuma ta veel ei hakka
vaid hullumeelselt kriiskab, et
hukka saata kõik ta tahab,
kes ette jääb, see surma saab...
kas sa vaigistaksid selle, kes pea
tapma hakkab nigunii
ja süütuid hingi saadab hukka,
igaveseks lämmatab...
Sinu kohus, sinu võimus
peatada see kriminaal.
Või kui äkki on ta hull?
sugulane, see sul karm,
kes julmalt röövib elu
neilt, kel ilmas polnud kohta.
Kuid siiski, sinu poeg,
vend või isa, keegi tema.
Või tapaksid sa oma lapse?
väärakaks, kes sündinud
Igavest tal elu head
ei ole loota hetkekski
Kui silm on pime, kops ei tööta,
süda vaevu pumpaks verd...
Kas sa kirjutaksid alla?
lõpetada äsjasündind,
elu millel surma maik?
Kas sa aitaks oma last
mitte lastes elada,
tal seda elu, piinelda
iga päev ja panna pähe
teadmine, et paremaks
tal eal ei lähe...
Kas sa kirjutaksid alla?
Kas sa tapaks selle „tema“?
Kas sa suudaks? Julgeksid?
Kas sa saaksid? oskaksid?
Kas sa oleksid nii julm?

Kas sa suudaksid end tappa?
Võtta elu eneselt?
Kui näiteks sõjavanglas karmis
nuga varsti pussitama
oldaks sinu ribidesse.
Ning laual seisaks happejook,
mis tapaks valusalt, kuid
ruttu, piinarikkalt, lühidalt
Jooksid sa seda jooki?
päästaksid end julmimast?
Või pooksid üles iseenda?
hirmu segaduses suures
hukka saad sa nigunii
Teeksid seda?
Julgeksid?
Või laseksid end püssist maha?
kuulist pähe, kurku laseks
ennast sa, et pääseda,
Kui sa tead, et süüdistavad
teised sind ja kallimad
Miski maailmas ei pea enam
inimeseväärseks sind
Kui oled ise tapnud teise
vägistand või pussitand
või kogemata sõitnud otsa
koolilapsel koduteel
ja maailm teinud sinust selle
nimeks, kel on „mõrtsukas“
Ja lapse ema nutaks aina
piinleks, halaks, sureks seest,
sest sina ainult tee peal korraks
mobiilile sa vastasid...
Ja naine sinu jätaks maha
sest et mõrvariga tema
ühte armastust ei jaga,
igaveseks jätaks sind...
Sa oled süüdi, oled hädas
Kas sa suudaks tappa end?
Teha maailm lihtsamaks
ja paremaks nii kõigile
Ainult mõrvar, mitte muud
ei näe sus ükski olevus...
Laeksid relva? sihiks end?
tulistaksid? sureksid??
Kas sa suudaks olla nõnda
hoolimatu, isekas?
Jätta kõigile märk maha
hingest, kes on kadunud
Mitte surnud, mitte elus,
endalt elu võtnud vaid.
Suudaksid sa, tappa teist?
ennast, poega, kedagist?
Julgeksid sa teha nõnda,
palju haiget, tappa et,
piisaks sellest kogusest..
Oskaksid sa tappa seda,
kes sinu kallimaid on puutund
nendelt mitmelt elu võtnud
kuid samas kõigest inime’
kes Issanda lapseks loodud
nagu kõik teisedki..
Tapaksid sa? iseenda?
kärbse? koera? inimese?
oma lapse? naisukese?
kuulsa sarimõrvari?
Julgeksid sa? oskaksid?
Tahaksid sa? suudaksid?
olgugi, et nii on õige,
ainus valik lubatav
Oleksid sa selleks valmis?
Lüüa nuga liha sisse,
andeks paluda, et nii tegid
vaadata, kuis sureb ta...
sinu enda silme all,
sinu iseenda süül,
tapatööna sinu läbi
veri kätel voolamas
sinu hingel tema surm
igaveseks, jäädavalt...
Tapaksid sa? Suudaksid?

K.Valge

5 comments:

  1. See on tohutult hea luuletus! Mulle läks see väga hinge.

    ReplyDelete
  2. ka mulle meeldib see luuletus väga. Kuidagi väga õigel ajal kirjutatud :)

    ReplyDelete
  3. Nõustun Tuuliga.
    Mulle tõesti meeldib see väga.

    ReplyDelete
  4. Väga mõjuv, tõesti ääretult mõjuv...aga kust küll sellised mõtted tulevad? Ma loodan, et Su pärast ei pea muret tundma.

    ReplyDelete
  5. ei pea mu pärast muret tundma :D Ma lihtsalt hakkasin öösel mõtlema, et kui mul oleks vaja tappa, siis kas ma suudaks seda teha :) Ja siis ma mõtlen, kas üldse keegi suudaks ja noh.. nii see valmis saigi :D

    ReplyDelete