Hei-hopsti, teie kõik! :)
Nagu näha, olen jälle sattunud siia, et kirjutada, mis elus ka toimunud on. Päris vahva on olnud viimasel ajal kusjuures. Kõige lahedam oli muidugi eilne - esmaspäev. Aga noh, eks pulli saab veel kuhjaga, that's for sure!:D
Esmalt tahan muidugi rääkida, kuiväga õnnelik ma olen, et "liblikate lennus" osaleda sain. Kõik need proovid ja kostüümid ja tekstid ja karakterid... it was like so much fun... Aga et täiesti aus olla.. alustan ma esmaspäeva hommikust:
Ärkasin ikka 6.45.. või noh.. mind äratati. :D Läksin siis kööki, sõin ära ja pugesin taas põhku. Mingi aja pärast ärkasin taas, pakkisin kostüümi kotti, ampsasin veel veidi süüa ja lippasingi Sadamateatri poole. Seal sain ka teiste urukatega kokku. Kuulasime avasõna ära, ning jäime vaatama. Nagu ikka... esimene etendus.. kelle muu poolt, kui.. Treffner. Nujah :D Eks see neil ole juba suht traditsioon ka. Suhteliselt mage etendus oli. Vabandust, kui kellegi tundeid riivasin.
Teine etendus oli juba hulga parem.. piisavalt hea, et teile point ära mainida. Lugu rääkis 2st hambast, kelle vahele on 1 lihatükk kinni jäänud. Tohutult nauditav etendus :) Peale seda tuli veel 1 Treffner ning seejärel UNT(uru noorteteater), etendusega "Sild". Nägin vaid hetkeks.. oleksin soovinud kõike näha.. aga noh... hiljem kuulsin, et neil läks hästi :)
Vahepeal olime aga meie(mina, Liivi, Kristjan, Mari, Ilmar) garderoobis valmistumas. Grimm, kostüümid... ja mingi hea lõhnaga niisutusvesi :D Võiks öelda, et aeg ei veninudki väga. Oeh.. Etenduseks valmis, kiikasime lava üle, pühkisime põrandalt lehed, mille treffneristid meile jätnud olid ja seadsime lavakujunduse paika.
Ja nii ta algas... Kas teate, mida ma näitlemise juures kõige enam armastan? Mitte seda, et rahvas plaksutab räigelt ja lõugab, nagu enamik ütleb. Ei... Mitte ka see, et peale etendust kõik vaatavad naeratava näoga ja ütlevad, et "sa olid väga hea".. ka mitte see.. Tõsi, muidugi ma armastan neid ka.. aga peamiselt siiski... see teadmine, kui laval oled. Et kõik, mida rahvas näha saab on otseselt sinu teha. Pinge.. võiks öelda isegi et.. Eleter! Jah! õige sõna :) Seda surinat õhus ma armastangi. Kus keegi tuletab aksi taga teksti meelde, kuidas keegi suures tuhinas midagi vahelt ütlemata jätab või sinna midagi muud asemele mõtleb.
Oeh... god, küll ma jõuan ikka palju mõelda...
Nuah... Etendus lõppes, tunded laes, jutuajamine garderoobis.. vahva :) Mina aga ruttasin ruttu keskkonnainvesteeringute keskusesse, kuhu olin lubanud mingi ürituse raames esinema minna. Njaa.. aega läks, aga asja sai.. Ja pärast sai torti! :D
Positiivne.
Järgnes sõit empsi autos TDL-i, kus minu ja mu keemia õps intervjuud andsime. Ah jaa :D Homme.. või siis noh... täna, 30. märtsil on kell 18.00 TDL-i aulas "Laulud/Tantsud õpetajatega", pilet 1€. Üritus, kus minagi osalen.. soovitan tulla. Need on ka järgnevatel nädalatel.. eks kunagi räägin pikemalt.
Intervjuu antud, ruttasin taas autosse(mu kallis ema viitsis mind transportida). Sadamateatris hakkaski auhindade jagamine. Oeh.. minu üllatus oli suur, kui öeldi "Kalle Valge, Kalmari osatäitmise eest"... Oeh.. lahe tunne :) Uru noorteteater sai 6 eripreemiat, kujutate ette? :D Mina ei kujutaks, kui poleks seal olnud. Aga tõesti, nii läks ja tuju oli tipus. Vabariiklikule me siiski ei saanud, kuna meil oli etenduses ka 2 üliõpilast. Aga noh.. polegi tähtis. Meil läks hästi :)
Mis edasi sai, ei ole vast vaja kõigil teada. Igatahes, läksin taas kooli, et keemia õpsiga proovi teha ja seejärel pea tunnise hilinemisega Gen klubisse, Uru noorteteatri edu tähistama.
Viimaks sai räägitud see kõik :D Eks oleks võinud muidugi pikemalt ja emotsionaalsemalt.. aga andke mulle andeks. Ma lihtsalt tahtsin selle kõik kirja panna, et meelest ei läheks. Küllap jõuan veel teinegi kord kirjutada :)
Aga tõesti.. hommegi on tähtis päev. "Laulud/tantsud õpetajadega", kus ma võistlen koos oma keemia õpsiga.. täitsa närvesööv.. Elektrikitarriga ei ole siiani selgust saanud, kas see töötab ja ega me ometi akustilise kitarriga pea esinema. Oeh.. ma ei viitsi enam mõelda :) Uni võtab maad. Nojah, kell on 1:30 ka..
Niiet teate mis - Ma lähen magama. Aga teie, olge ikka tublid ja aktiivsed, hoolige üksteistest ja hoidke oma lähedasi. Ühel päeval me kohtume.. võibolla juba homme?(näiteks 18.00 TDL-i aulas, pilet ainult 1€ ja show tõotab tulla vägev).. Aga jah.. millal iganes me juhtume kohtuma.. Ärge unustage - elu on muinasjutt ja kui ka midagi läheb kehvasti, siis seda enam veidi aja pärast kõik paraneb. :) Ja muidugi... Elage, rokkige ja armastage.. ikka täiega! ;)
Head ööd mu kallid,
Kohtume Pariisis ja...
Ps. Je vous aime tous!
No comments:
Post a Comment