Siit paistab kõik hoopis teistmoodi...

Hei-hopsti, teie kõik :)

Kuda eluke veereb? Hästi? Mul ka :) Või noh.. Ma arvan vähemalt. Päike ronib aina varem kõrgele taevasse sillerdama ja taipab aina hiljem sealt lahkuda.. Kaunis, kas pole?

Esiti mainin muidugi ära, kuidas mul Treffneris läks. Oeh... Ma ei tea :D Arvan, et läks keskmisest paremini, kui palju paremini, seda ei oska öelda. Treffi minnes liitusin kõigepealt kommertsi-seltskonnaga, hiljem leidsin üles ka Gerda(minu väga hea sõbrants Rakverest) ja klassiõed, muidugi ka Silver(mu klassivend). Peagi saime sisse, tegime katsed. Meil oli mingi lahe saksa aktsendiga mees ja keegi naine. Ajast jäi mul umbes tund aega ülegi. Nojah.. tunne oli hea, iseasi, kuidas mul läheb :) Ah jaa.. meile kõigile anti koodid. Nimesid testide peale ei kirjutatud. Minu kood on E352, seega... ootame 8. aprilli. :D (8. aprill pannakse välja põhi-ja varunimekirjas olevad õpilased) Loodan siiralt, et saan sisse..

Ah jaa, mu blogil sai 5000 külastust täis. Merci teile, kes te olete viitsinud mu ridu lugeda :)
Ah jaa.. 30. märts on TDL-i aulas "laulud/tantsud õpetajatega". Pilet on mingi 1-2€ ringis, aga nuh, eks selgub. Mina esinen ka, oma keemia õpsiga. Kes laulu teavad, need teavad, teiste jaoks on see saladus, vähemalt seni ajani, kuni üritus veel toimunud pole. Aga ma ütlen preaguste proovide põhjal... we're gonna rock the stage! :D

Kevad on kaunis, kas pole? Lumi sulas ka ära... Varsti hakkavad südamed sulama :D Aga jah, sellest oskab igaüks juba isegi aru saada. Ma olen taas luuletama hakanud. Mitte midagi väga erilist, aga mulle meeldib. Mõnele teisele ehk ka. Kui soovijaid on, riputan ka siia mõne üles. (Niiet kui kellegil on soovi mu luulet siin näha, kirjutage see kommentaaridesse :D)

Vaheaeg... maagiline sõna. Ja ometi ei ole mul vaba aega just palju. Nojah, muidugi.. eks ole ka teada, miks :) Teater. Sel pühapäeval(peaks olema minu arust) on Sadamateatris kooliteatrite festival. Kell 14.00 esineme meie, URU noorteteatri 4 näitlejat etendusega "Liblikate lend". Kel soovi, tulge vaatama, üritus on kõigile tasuta ;) (vb oli see esmaspäeval, kui oli, annan kindlasti teada)

Mu maja ees rajatakse nüüd juba hoolega uut teed ja Prismat. Või noh.. okei, preagu nad ainult tugevdavad pinnast, aga kõik on mõnusasti üles kaevatud. Lai aas, kus kunagi esmakordselt sai lohet lennutatud, muutub varsti Prisma parklaks. Ei ole lahe. Üldse mitte, aga nuh.. maailm muutub. Kes ei suuda sellega kaasas käia, variseb põrmu.

Miks arvan ma alati, et mul on midagi öelda, kui seda tegelikult ei ole? :D Veider.. nujah. Antud hetkel on siin üsnagi üksik olla. Nojah, eks ma ole üksi kodus ka, aga see selleks. Ilma koolita on vahva. Kuigi tõsi.. üle 2 nädala koolivabadust ma preagusel ajal ette ei kujuta. Ehk on see kummaline? Ei tea :) Aga mina lõpetan selle posti nüüd ära. Kell on alles 10, kuid mina tunnen end väsinuna. On vist täitsa õige ütlemine, et "mida rohkem teed, seda rohkem jõuad" :D Aga mis mul siin ikka enam jutustada. Andke teada, kui luulet soovite, olge tublid ja olge soojad üksteise vastu :) Elu pole igavene, selle jooksul pole igas päevas veidi soojust anda just palju nõutud. Niiet - elage, rokkige ja armastage.. Täiega! :D Ja ärge unustage - iga päev on muinasjutt. Kunagi me kohtume, küll näete. Tsau!

Ps. Je vous aime tous!