Täna öösel und ei tule...

Täna öösel und ei tule,
täna öösel vähkren vaid.
Loojund silmil märkamata,
salaja ma oma aknast
mahti piiluda ma sain.
Täna linnas pidu pole
sillerda ei tähti öös.
täna teegi peale läbu
ninu veriseks ei löö.
Üksinda, nii istun mina,
rõduaknal, vaikides
vaatan üles, jälle märkan:
ikka vaatab mulle vastu
täiskuu helgalt läikides.
Oleks nagu öelda miskit?
Kinni pidada on temal,
kombeks kord kuus mind ikka
Tähistaevast palju kenam,
lummusesse püüab mind.
Tahaks joosta, tahaks minna
lennata ja hüpata.
Tahaks ruttu minna sinna
kus ehk teised vaatavad
täiskuu poole, nagu mina.
Uluvad, kuid vaikides
kummardavad sinnapoole
kus on väge võimsamat.
Veider kirg on haaramas
keha, vaimu mõtlemist
Nagu ära halvaks tema
meeled mul ja loogika.
Istun mina, täiskuuöösel
rõduaknal üksinda
vaatan kuud ja mõtlen kaua
magama ei jõua pea.
Mis sa tahad? kallis kuu?
lase minna magama,
juba korra olen ju
istund ülal sinuga...
Kuu ei ütle,
kuu ei sõna,
midagi, mis tahaksin.
Hundiloomad, kuis neil veab
enda rõõmu jagaksin
Ulguda, kui on öö
ja täiskuu on taevateel.
Tähti pole, ainult kuu
Hullutuse kurjam
Uneaeg nüüd minul ju
läinud.. on nurja.


Minu värskeim. Kellel mahti, võib kommenteerida :)
Ps. Je vous aime tous!