Augustiööd on ilusad. Mitte, et neis mingi romantiline sisu peituks, aga nad lihtsalt on ilusad. Poleks meil preagu pilvist taevast ja valgusreostust, võiksime koguni tähti näha. Mine tea, mõni ehk juba näebki? ;) Igatahes.. malev sai nüüd läbi ja tehtud sai ka raskemat sorti tööd, aga sellest kõigest hakkan ma veel rääkima. Kel mahti... eks lugege edasi! :)
Malev sai reedega selleks korraks läbi. Nujah, ega seda suuremaks malevaks tõesti nimetada saanud, kuid ometigi sai veidikenegi maleva-vaimu sisse saadud. Mis me siis malevas tegime(peale selle, et me mingeid riiuleid tühjaks-täis ladusime)? Mina sain pahteldada, hiljem ka värvida, mis kusjuures oli kõvasti vahvam töö, kui pahteldamine.
Värvida saime suht terve toa jagu. Kui aknaklaasid välja arvata muidugi. Tuba tuli roosa, nagu ka minu vasema jala varbad, mis küllap kellelegi ette jäid, mispeale too need roosaks võõpas. Nuh... tegelt oli see vahva. :D Panen ehk ühe pildi ka üles. Kelli tegi viimasel päeval - umbes just nii ma värvides välja nägingi, ainult soni ei olnud. :)
Aga jah, neljapäeval oli veel "filmiõhtu" malevas, mis sisuliselt tähendas lihtsalt Tähekas ööbimist. Mis seal siis ikka - võtsin kitarri ja koti ühes ja seadsin rattaga end sinnapoole teele. Teel käisin Rimist läbi, kus tegin 1le mehele välja 2 pudelit Walterit, lihtsalt seetõttu, et ta rääkis, et ta Afganistanis Nõukogude võimu eest sõdima pidi ja et Eesti Vabariik on ikka parim koht, kus elada.Viimaks jõudsin Tähekasse, kus peatselt läks lahti pokkerimäng. Hiljem lisandus sellele ka Kent, ning peamiselt nende 2 mängu saatel saigi öö mööda saadetud ja hommik vastu võetud. Aga ei - lahe oli, ei kahetse sellest hetkegi.
Malev saigi otsa ja kogu mu suvine töö oleks justkui nagu enam-vähem läbi saanud, kui ma poleks papsile nõusolekut andnud peretuttavale appi minna. "Hekki on vaja maha võtta", ütles isa. "Nujah," arvasin mina, "eks ma siis tulen ja aitan!".
Arvasin tõsimeeli, et asi võtab alla 5 tunni... et aga 60 meetrit arooniahekki nõnda kohutavalt kõvasti maa sees kinni oli, andis meil hommikul 11st öösel 10ni seda sealt välja kaevata ja kangutada. Aga jaa, olgugi, et tööd oli kuradi palju ja käed olid koledasti rakkus, sai pärast sauna ja üldiselt oli päev ülilahe.
Kuigi... asi, mida ma kohe kindlasti mitte ei soovinud, oli tänane hommik. Nimelt oli ärgates oli esimeseks mõtteks see, kui kuradima palju mul ikka lihaseid on... Ja mis kõige hullem... need kõik valutavad! Säh sulle, Lenin. :D Töötegemine on inimese sisemine vajadus..? - pole ime, et see tüüp nüüdseks surnud on.
Kui keegi suudaks mulle leida ühe hea põhjuse või ergutaja, miks peaks või võiks taas luuletada, oleksin ülimalt tänulik. Nujah, eks tänane õhtu on olnud küll nagu Lõuna-Eesti maastik. Kord läheb ladusalt ülesmäge.. siis KÕMMDI alla ja siis prauhti jälle künka otsa. Eks oma osa ole sellest ka muidugi sellel, et ma leidsin üles loo, mis kunagi lapsena mu ajusse süübis, ning mille nüüd taas üles leidsin. Panen selle teile siia alla ka. :) Tegelikult peaks üldse magama minema. Või noh... ära minema :)
Igatahes, et ma ka lithsalt ei oska lõpetada, siis olge teie ikka tublid ja toredad, ärge kurjustage ja nähke teistes vaid head. Halvad küljed ei vääri suurt tähelepanu ja sellega vaid kurnate ennast. :) Aga jah, hoidke üksteist ja ärge iial lakake unistamast! :D Lühidalt: elage, rokkige ja armastage täiega. Ühel päeval kohtume, eks näis, millal ;) Ma armastan teid kõiki!
Head ööd! ;)
Ps. Je vous aime tous.
Meister ja mandoliin täna mängisid siin,
saatused ühte liita - Meister ja Margarita
Kes siis oli meistri õlul maag või saamatu võlur
Armastust nõnda kiidab Meister ja Margarita...
No comments:
Post a Comment