18. detsember... Iseensest on jõuludeni aega vaid paar päeva, kuid näe - lund polegi. Kas tuleb või mitte, seda ei hakka mina ennustama, igatahes tunnen ma juba ette, et peagi on jälle see aeg, mil saab end jõuluroogadest kõrimulguni täis mugida, siis tagatipuks piparkooke peale nosida ja siis läbi üliraske liikumise kuidagi kuuse ette komberdada, et lugeda salm, või veel parem - laulda, et enda kingipakk kätte saada. Loomulikult on nüüd veel ka see aeg, mil on lugematud ballid, jõulupeod ja kontserdid, kuhu tasub minna.. kuid... vahel tasub lihtsalt võtta endale seltsi soe glögi, villased sokid ja sall ning lihtsalt endakeskis õnnelik olla.
Eelmises postituses rääkisin sellest, kui elevil ma balli suhtes olin. Noh - see oli igati põhjendatud! Ball oli ülimalt meeldiv ja meeldejääv, sai nii tantsida, suhelda, naerda, süüa kui ka tunda suurt võidurõõmu. Kohe räägin lähemalt: nimelt on enne iga aasta balli veel üks üritus: balli peremehe ja perenaise valimine. Üritus ise leidis aset 3 päeva enne balli, kus esinesid kokku 10 paari. Meie klassist olid Jan ja Erle ning Karl Rammo ja Mari-Liis Vanem. Viimaste kohta ma ei tea, kuid kui ballil kuulutati välja selle aasta balli peremees ja perenaine, olid nendeks justnimelt meie, 10D klassi Jan Teevet ja Erle Kont. Hurraa! Hurraa! Hurraa! :D
Enihow.. ball jätkus tõusvas joones, kuid varsti oligi aeg lahkuda. Tantsida sai peaaegu kõigiga, kellega soovisin ning peale balli läksime klassivenna poole võitu tähistama. Hommikul kella 12ks olin taas kodus, ning sain rõõmuga pintsaku taas riidepuule panna.
Vahepeal on juhtunud muudki. Nimelt olid meil koolis just äsja arvestused. Üks on kindel - kirjanduse sain ma viie. Kehalise ka! :) Teiste suhtes pole ma nii kindel, ükskõik, peamine, et kirjandus hästi läks. Arvestuste nädal muudab pea kõik õpilased sootuks teisteks inimesteks. Need, kes varem suhtluskastides nalja viskasid, olid nüüd "hõivatu" peal ja õppisid hoolega. Mõni magas öösiti tänu arvestustele vaid paar tundi.. mõni vaid seetõttu, et üritas meeleheitlikult raamatut õigeks ajaks läbi jõuda. Peab tunnistama, et see oli suhteliselt lahe aeg. Või noh.. ON lahe aeg, kuna viimane arvestus on minul alles teisipäeval ja oh õudust - matemaatika. Ning ei - ma ei oska matemaatikat :D
Laura sünnipäev oli kaa. See oli vahva. Meeldejääv :) Kalle jõudis jälle kella 2ks koju ja huvitav mis ta siis tegi. Läks magama? - ei, ta läks kööki, sest tal oli kõht natuke tühi. Taevake küll, ma pean endal prioriteedid paika panema. :) Luule on viimasel ajal veidikene pärssida saanud. Mitte, et ei oleks piisavalt vaimset põhja, aga ma lihtsalt ootan lund.. niiväga ootan lund, et suht iga päev emhisse vaatan ning näen... Oh! Neljapäeva öösel peaks palju külma tulema! Hurraa! ning umbes säärasel viisil ma endale rõõmu teengi. Peab tõdema - suusatada tahaks küll juba hirmsasti. Mitte, et ma oskaks või oleks kunagi väga osanud suusatada - mulle lihtsalt meeldib teadmine, et ma saan üsnagi kiiresti üle lume libiseda, niiet minu vaateväljas jääb mu ette vaid ilus sile lumeväli. Kaunis, kas pole? :)
Kaunidusest rääkides - jõulud hakkavad lähenema. Või noh.. on kohe käes! mis omakorda tähendab, et kaunistused ja jõuluteemalised pildikesed hakkavad muudkui enam silma paistma. Nii ka meie kodus. Täna näiteks mässasime õega pea tund aega, et tema kardinate taha saada mingisugused võrk-tuled üles. Päevavalges vaadates oli küll natuke.. kentsakas või nii.. aga nüüd, kui väljas on pime, on see üks väga kaunis vaatepilt. Kuuske meil veel ei ole. Ega ma vist ei tahakski veel kuuske.. võibolla millalgi.. teisipäeval, aga mitte enne.
Homme on vahva päev. Saan esimest korda teada, kes on Priidu Beier, saan veeta 1. tunni oma inglise keele rühmaga, kellega olen ilmselt koos 12. klassi lõpuni, lisaks sellele saan ilmselt ajaloos uue õpiku ja peale seda kõike on veel ühel üritusel esinemine, mille tarvis vajaminevad 2 laulu ma alles äsja välja valisin. Tõotab tulla päris uhke ja meeldejääv esmaspäev, või mis? Igatahes on mul vähemalt luuleanalüüs tehtud. Nimelt pidime kooli tarvis analüüsima mingi luuletaja 20t luuletust. Mina võtsin selleks luuletajaks Juhan Viidingu ning teate... need 20 luuletust tõepoolest muutsid midagi mu mõtlemises. Kas paremuse, halvemuse või lihtsalt progressi suunas, seda ma ei tea, aga igatahes tean ma seda, et ta ei ole mitte teps halb luuletaja. Kuigi jah, nagu ma mõnele juba maininud olen - ta ei ole üldse Juhan Liiv :)
Hästi, saigi vist kõik öeldud, mida ma öelda soovisin. Super! :) Nüüd aga peaksin ma tegelema lugude õppimisega. Igatahes panen teile siia alla ka kaks laulu, mille hiljuti leidsin. See hakkab mul vist isegi veidi nagu... kombeks saama või nii. Aga ma usun, et see on hea komme - eriti siis, kui mõni võibolla tänu minule sellest laulust teada saab ja selle samuti heaks lauluks arvab. Igatahes.. Olge rõõmsad, nautige jõule, no matter what, kas väljas on lund või mitte. Ärge jätke oma sõpru unustuste varna, kuid ärge olge umbusklikud ka uute võimaluste ja inimeste suhtes. Hoidke lähedasi. Hoidke ka lihtsalt tuttavaid, kuid eelkõige hoidke aga siiski just iseennast. See on tänapäeva kiires tempos nii mõnelgi unarusse jäänud ülesanne. ;)
Mis seal ikka... Ma armastan teid kõiki. Te olete üks lahedaim ühiskond, keda suudaksin enese ümber kujutleda või loota, nii et... aitäh teile. Olge teie endid edasi :) Ning kahtlemata.. elage, armastage ja rokkige. - Täiega! Head ööd teile! ;)
(See on selline... hea ja mõnus lugu, mida ööhämaruses mõnus kuulata on)
(Võibolla natukene pikk algus on, aga laul ise on väga kaunis)
(Ma lihtsalt pidin selle panema :) Tegemist on nimelt ühe prantsuse lastelauluga, mille pealkiri eesti keeles kõlaks umbes nii: "On vaja lille, et luua maailm". Väga ilus laul, kusjuures esimene lugu, mille mina prantsuse keeles ära õppisin!)
Ps. Je vous aime tous!
No comments:
Post a Comment