Ma tean, et see, et ma seda ütlen, ei muuda midagi. Ent mul aga hakkab endal kergem, kui olen kasvõi minimaalse vabanduse kirjutanud, siis: andke mulle andeks kõik need, kes tõepoolest ootasid postitust, mida ma eelmine kord(mis oli võrdlemisi ammu) lubanud olin. Igatahes on nüüdseks palju vett merre voolanud ning ajad sootuks muutunud. Loodan, et suudan rääkida kõigest piisavalt kuid tõotan edaspidi sääraseid vale-lootusi mitte anda.
Niisiis, viimaks - tuur. Rakvere, Viljandi, Tallinn ja Pärnu. Oh sa vana :D Muud ei oska ma selle kõige peale öelda. Hakkan aga algusest rääkima. Algas asi nagu juba mainitud - Vanemuise parklas. Sealt siis bussi peale ja läkski sõit lahti Rakvere suunas. Sinna jõudsime kohale parajasti siis, kui Rakvere trupi etendus ikka veel käis(viimased tegelikult võõrustasid meid). Rakveres sai selgeks vaid see, et Erni(minu tegelaskuju) mõõk on Tartusse jäänud, kuid selles polnud suuremat lugu - varasem pehme mängumõõk asendati nüüd otsast teibitud kaikaga :)
Oeh... teate, ma ütlen ausalt, ma ei viitsi sellest enam rääkida, nii et ma võtan asja nüüd kiiresti kokku :D
Viljandis läks kehvasti - etendus ei läind korralikult käima ning minu hääl vedas mind alt. Küllap oli asi eelmisel ööl põhimõtteliselt avatud aknaga toas magamises(tuletan meelde, toona oli veel külm!). Tallinnas läks väga hästi ning seal saime ka konstruktiivset kriitikat veidi enam, kui seni saanud olime. Tallinnas ka ööbisime. Kusjuures pidime u 30 minti all väljas ukse taga ootama, kuna valvuri-poiss oli kõrvaklapid peas tukkuma jäänud. Igatahes oli lahe. Ööbisime sealsamas laval, Tallinna toomklubi saalis. Tore oli :)
Viimane etendus Pärnus tuli välja kõige paremini. Nujah... publikult oli küll vaid paarteist peanuppu, ent siiski jäime etteastega väga rahule. Enne kojusõitu käisime veel mingist kohalikust pitseeriast läbi ja nosisime saadud toidukuhja koduteel. Tuur kulges kokkuvõttes kenasti, kuid see, mis meid ees ootas, oli kõvasti suurem, kui mistahes esinemine tuuril.
Nimelt ilmnes varsti, et Tartus saab olema Gen klubis viimast korda "Ella nõiduslik elu." Nojah, selge - tarvis reklaami teha :D Reklaami me ka tegime ning lõpuks vedasime kohale ikka õige suure hulga inimesi... Aga kõigest järjekorras!
15. mail, mil Genis esinemine oli, olime vist juba hommikul parajalt äksi täis. Päev läbi pildistas meid ka fotograaf, kelle teeneid me tänu kooliteatritel võidetud auhindadele nautida saime. Oli vahva. Õhtu jõudis aina enam kätte ja olidki veel viimane tund enne etendust. Põnevust oli tunda. Peagi hakkasimegi publikut saali laskma - te oleks pidanud seda nägema, mis lava taga toimus. Terve uru näitlejaskond oli akside taga maas, kükakil või kikivarvukil, pilguga läbi puurimast igast pisemastki august, mis aksi sees olid. Jälle tuli keegi tuttav saali, jälle oli lava taga kihinat ja rõõmustamist. Pinget võis õhus suisa puudutada.. 5 minutit etenduse alguseni.. Rahvas ei taha saali ära mahtuda.. 3 minutit.. Aapo palub inimestel kokkupoole istuda, et veel publikut saali mahutada.. 2 minutit... 1... Ning Aapo alustabki etendusega. Tervitab publikut ja palub neil mobiilid välja lülitada. Saalist lahkumine ei ole lubatud ning naermine on rangelt kohustuslik. Närvikõdi.
Ning sealt ta läks.. Ilmar astus sünteka taha ning hakkas mängima.. Must mees jooksis lavale... Ella talle järele, pilk tahapoole ning paaniline hüüatus: "Jätke mind rahule!" Ella põgeneb.. külarahvas jookseb lavale.. NÕIAJAHT!! :D
Waaaah, ma mäletan ikka veel seda tunnet, nagu see oleks 5 minti tagasi olnud. Üks lahedamaid etendusi mu elus. Vähemalt siiamaani ;) Kahju on mõnest, kes tulla ei jõudnud. See mõni saab aru küll, kuid kes kohal olid, tõid meile kõigile rohkelt rõõmu. Aitäh, kes tuli, loodan, et nautisite seda sama palju kui meiegi :) Hiljem olesklesime urukatega veidi ja läksime koju. Meeldejääv õhtu :)
(Tõsiselt lahe tüüp. Kui lugemise vahelt aega saate, heitke pilk peale!)
Nüüd on aga hõiskamiseks põhjust, sest suvi on tõepoolest käes. Jah, viimased päevad on sadanud päris tihti, kuid mulle vihm meeldib ja ma loodan, et ka teie suvetunnet see ei riku. Tõsi, Treffneri õpetajad teevad võistu kontrolltöid ning ka arvestuste nädal on ukse ees.. aga vaevalt koolitöö eluilu rikkuma pääseb. Tõtt-öelda ei oleks mul midagi paduvihmas koolist koju jalutamise vastu. Täna peaaegu suutsingi, aga näe - just siis, kui mina tänavale astusin, lakkas sadu täielikult. Võibolla on see saatus, võibolla lihtsalt juhus, mine sa tea.
Igatahes soovin ma tegelikult teile öelda, et nautige seda, mis toimub. Mis toimub väljas, mis toimub koolis, tänavatel, puude otsas, taevas, inimestes ja südames. Ükskõik, mis ka ei toimuks - tundke elust rõõmu. Olen proovinud ja võin ausalt tunnistada - see on paganama tore moodus elada. Hoidke siis ikka üksteist, käige üle kaare ja proovige varasuvine Emajõgi järele! Ma tean, et ma ei peaks inimestele oma muusikamaitset eriti reklaamima, aga ma lihtsalt tahan teile vahendada üht videot(ja väga head lugu,) mida ma usuõpetuse tunnis nii paar nädalat tagasi kuulma sain. Jah, see on hinduistlik muusika ja mõnele ehk väga igav. Minu jaoks on see aga ilus ja niisama taustamuusikaks või mõtlemist soodustavaks meloodiaks väga sobiv. (panen lingi alla).
Teine lugu seal ülalpool on lihtsalt üks lahe tüüp, kes päris häid covereid teeb :) Olge siis aga tublid, hoidke pea püsti ning ärge peljake elada. Mina hakkan homseks saksa keele KT-ks õppima ning keeran siis põhku. Ich liebe euch Alles!Ning ärge unustage - elage, rokkige ja armastage. Täiega! ;) Gute nacht!
(Kaunis ja rahulik muusika, ilusad pildid peale kõige muu. Kuulake, kel vähegi aega jagub, see on tõepoolest ilus muusika!) :)
Ps. Je vous aime tous!
No comments:
Post a Comment