Thursday, July 7, 2011

Astus noormees asfaltteele... varju maha joonistas

Hei-hopsti teie kõik! :)

Kuidas suvi edeneb? :D Paganama kähku läheb, kas te ei leia? Nujah.. minu suvi kulgeb.. ütleme nii, et... vahvasti. Pole mingit ülearu kiiret, kuid pole ka tohutuid igavusehetki. Nujah, peaks ehk rääkima veel sellest, millest eelmine kord ajanappuse tõttu rääkimata jäi. Aga et ma ei raatsi teile suuri asju rääkimata jätta, siis mainin siiski kiirelt ära.

Peale parvelkäiku tulin koju ja puhkasin möödunud seiklusest. Jah, tõesti, oli hullult lahe, kuid minul ootas veel tol õhtul ees pakkimistöö. Kuigi jah, õhtul ma selleni muidugist ei jõudnud. Niisiis pakkisin ma omad kotid hommikul. Kaasa tuli siis suur kott kõige varustusega ja kitarrikott, teadagi mis varustusega. :D Bussiga Kaubamaja peatusesse, sealt Vanemuise ette, sealt bussi ja sealt siis Mustveesse :)
Asi oli nimelt laagris, kuhu ma minemas olin. Tegemist oli 3D koguduse laagriga, kuhu ka mina minemas olin. Ei, kristlane ma pole ja suure tõenäosusega ma selleks ka ei hakka, aga siiski olin ma seal. :) Jah.. 4 päeva laulu, sporti, seiklusmänge, ujumist ja Jumalasõna.. Mida iganes te ka ei arva, minu jaoks oli see awesome. :)

Vahepeal olen teinud veel teisigi asju, aga küllap pole need nõnda suured olnud, et ma neid meenutada maldaks. Kuigi jaa! :D Kaisa pool oli lahe filmikas. 4 suur krõpsupakki, 5 liitrit karastusjooke ja 5 liitrit jäätist, Sweenie Todd ja ruttu hommikusse suubuv öö.. väga lahe kogemus. Kindlasti kunagi suvel peab veel filmiõhtuid tegema.. Aga siis on lihtsalt rohkem jäätist vaja.

Ma niiväga tahaksin ette kujutada, et mu lauseis peitub miskit, millest ka teised inimesed kasu saaks.. paraku aga ei suuda ma säärast mõtet leida. Seega ma lihtsalt ajan tühja loba. Kel igav, see ehk loeb, kellel muudki teha.. tehke muud! :D Jah.. suvi läheb kiirelt ja varsti ongi kooliaeg käes. Ütlen siingi siis ära, et minu keskkool möödub (eeldatavasti) Treffneris. Välja ma vast ei kuku, niiet ehk saab need 3 aastat seal ära käidud. Aga üks on kindel.. isiksust ma endal ära solkida ei lase ja teatrist ma ka ei loobu.
Njah.. kirjutasin just luuletuse.. veider - poole tunni jooksul ei ole ma sõnagi blogiposti kirja pannud.. nujah, kuni preaguseni.

Mõelge, kui vahva oleks, kui kõik su sõbrad tuleksid kokku kuskile järve äärde, kus ei ole prahti ja kus on lõkkeplats ja mõnus koht kust vette minna.. Mõelge, kui vahva oleks seal lõkkevalgel istuda, kõik koos laulda, nii et keegi mängib kitarri ja keegi patsutab rütmi. Või siis.. mõelge, kui vahva oleks ehitada puu otsa onn. Just nagu Ameerika filmides. Ja siis kõik tuleksid sinna ja teeks ühe vahva peo.
Või siis võiks ehitada allveelaeva. Nagu täitsa ise. Ja siis sukelduda sellega mõne järve põhja ja siis kambakesi naljatada mõne vana põhjavajunud saapa või konservikarbi peale: "näed.. ongi aare :D"
Või... minna seltskonnaga kuskile aasale.. võtta kaasa mõõku ja vibusid, ambe ja odasid... ja siis mängida, et on keskaeg ja elada nagu toona inimesed elasid.. Ja siis ehitada värbamistelk ja treeninglaager ja võitlusplatsid ja vibulasketiirud.. ja siis käia jahil või kalal ja süüagi lõkkel grillitud liha ja sinna juurde ehtsat rukkileiba. Nagu.. ehtsat ahjustehtud rukkileiba, mitte mingit Fazeri musta leiba.
Ja siis... Tahaks täiega lennata lennukiga... Sellise 1. maailmasõja aegse "paberlennukiga", nagu toona kutsuti.. Siuke värviline.. Antanti oma.. Kollakas-rohelist värvi. 2 istekohaga. Ja siis võiks neid lennukeid olla palju.. vähemalt 10.. ja siis võiks mitu päeva angaaride juures seltskonnaga koos teooriat õppida ja lõbutseda.. ja siis teha koos mitu lahedat lendu ja nautida tunnet, kuis pilved sust mööda lendavad.. ja siis teha koos üks hästi lõbus grupipilt.. siuke pruunikas toonis, nagu 1. maailmasõja aegsed piltid ikka. Teate küll.. sellised, kus terve eskadrill on peal ja kõigi näod naeratavad, olgugi, et käimas on sõda..
Gaad... miks ma teile seda räägin? Miks ma ÜLDSE seda räägin?! Ahh, kuradile, ma ei raatsi ära ka kustutada. Ah, olgu siis pealegi.. aga vähemalt teate, millest Kalle vahel unistab :)

Aga teate mis.. ma lähen nüüd ja kirjutan vist veel luulet.. või noh.. midagi sellesarnast. Aga paar lugu, mida ma lihtsalt hingest soovitan kuulata. Esimene on Christina Perri - "Arms", teine on Ingrid Michaelson - "You and I" ja kolmas on Carla Bruni - "Quelqu'un m'a dit". Väga leebe kraam, metali-fännidele ei soovita :) Igatahes.. ära ma lähengi. Küllap me veel kohtume.. Kui mitte homme, siis võibolla.. millalgi teinekord? ;) Aga millalgi kindlasti. Olge siis ikka head üksteise vastu, olge avatud elu uutele väljakutsetele ja ärge iial mõelge "ma ei saaks hakkama". Ja nuh... elage, rokkige ja armastage ikka ka.. täiega, eks? ;)
Nüüd aga mina lähen.. kes tahab, tulgu järele. Tsau! :)

Ps. Je vous aime tous!

No comments:

Post a Comment