Un peu d'espoir

Hei-hopsti!

Elu on ikka veider nähtus, kas te ei leia? Oled, elad, arvad, pingutad, pingutad veidi vähem ja hakkabki su elu teatud rutiini võtma. Rutiin aga on suhteliselt igav asi, nagu te ilmselt teate. Uskumatu, kui palju energiat ühe tantsu valmistamine ära võtab. Veidi hiljem räägin teile ka sellest, aga juba puht endale lohutuseks tahan kirja panna.. ma olen kuradi väsinud. Sügisilmad on vaikselt külmemaks minemas.. ma isegi naudin seda, kui aus olla. Jah, tõsi.. vahel juhtub sadama. Aga siiralt - vihmale ei ole ma kunagi vastu olnud. :)

Vahepeal on läinud vahvasti :) Justnimelt nõnda võikski seda nimetada - kool hakkab juba harjumuseks kujunema, klassikaaslaste nimed on selgeks saanud, koolis hakkad juba näo järgi ühteteistkümnendikke ja abituriente eristama. Ruumide asukohad hakkavad meelde jääma :) Nüüdseks on juba puhkeruumi asukohtki selgeks saanud. Kui varemalt võisin ma terve koolimaja läbi käia, mõistmata, kus õige trepp on, siis nüüd seda enam (nii tihti) ei tee :) Samas võin jätkuvalt öelda, et see kool on väga inspireeriv ja see lisab asjale kõvasti enam sära.

Koolist rääkides: mul on tohutult lahe klass. Meil on tõesti nagu.. igasuguseid. Luuletajad, kirjanikud, lauluinimesed, tantsijad, kokkajad, sportlased ja muidumehed :) Eks meil ole teisi kaa, aga neist ma nii täpselt öelda ei oska. Reedel on rets... tants on nüüdseks valmis, kuid viimase lihvi anname asjale homme. Ma väga loodan, et saame sel aastal võidu hummidele toodud. Kui ka mitte, siis vähemalt me üritasime. Aga ei, tegelt me paneme kinni selle retsi! :D Niiet, kui te juhtute seda teksti lugema enne 23. septembri lõppu, siis võite meile pöialt hoida. ;)

Inspiratsioon voolab nüüdsel ajal vähemasti minust läbi küll tõesti jõgedena. Koolist saab juba igapäevaselt veidi loovaid ideid, pluss on nüüd veel sügis ja palju uusi mõtteid ja emotsioone valla pääsemas. Kooli kohta võin veel kusjuures öelda, et kui koolis peaks ka vahetunnis igavaks minema, soovitan lihtsalt kõndida suvalist treppi mööda üles. Üsna pea leiad end miskist toredast kohast, kus sa väga tihti ei viibi ja rõõmu jätkub veel kauaks. Sügis toob uusi tuuli nigunii, ning kes vaid neist tuultest kinni suudab haarata, oskab enda jaoks välja noppida selle, mida mina nimetan inspiratsiooniks. Isiklikust elust ma siinkohal rääkima ei hakka, aga tegelikult ei olegi seda vaja. Piisab vaid sellest, kui süütad laual küünla, sulged silmad, tunned, kuidas tuli jõudu kogub ja oledki taas öö meelevallas, kusjuures elektroonilise võlts-valguse asemel on sul laual nüüd killuke elavat tuld, mis võib motivatsiooni ja inspiratsiooni taseme tõsta mõõtmatutesse kõrgustesse ;)


Vaatamata sellele, et jõulud on kaugel, otsustasin ma just preagu neile mõelda. Kas pole mitte tore aeg? Mõelge: lumine... väljas on tuisune, pime-pime talveõhtu.. toas aga on soe. Mine tea, äkki on kellegil isegi kamin? Võibolla.. igatahes on seal soe ja aknast välja vaadates võib näha tänavalaternate rambivalguses alla langevaid suuri kohevaid lumehelbeid.. Nad lihtsalt.. langevad maha ja juba minutitega võid aknast näha, kuidas maha hakkab moodustuma mõnus ja vatine kiht. Kas pole mitte kaunis mõelda? Mida iganes te arvate, minu arust on. :) Jaa.. mõnus piparkoogilõhn õhtuses korteris, tulesid täis elutuba, kus kuuselt klaaskuulidelt oma peegelpilti võid näha.. Öine vaatepilt aknast välja.. langevad lumehelbed, hanged ja kõrged vallid tee äärtes... armsad mütsid inimeste peas, soojad sallid kaelade ümber ja tänaval suisa lummavana näivad talvemantlid. Jah, ilus aeg on ees :) Ma ei tea, miks te seda teadma oleks pidanud, aga nüüd te seda igatahes teate! ;)

Öö on ümber.. päev on läinud
üle tee veel korraks käinud,
keegi mustas mantlis mees,
kes ennist koera jalutas.
Öö on tulnud, kustund tuled
majades, kus inimrass
und nüüd ootab, peagi tuleb
voodi päitse kodukass ja
vaatab ringi mustas toas ja
peagi unne keerab end..
Ammu juba kesköö möödas
tammun mina omas toas..
rõduaknast vaatan välja
vaevlen omas mõttejoas.
Paneks kirja? Ootaks veidi
äkki tuleb paremaid?
või ignoreeriks mõlemaid
ja roniks põhku viimati?
Nii tammun ringi, mõttes mina
omas toas, kus küünlaleek
pilgus latern, mõttes sina
ei magama ma pääse veel...

Jah, ongi hea, et tuli. Polegi ammu luulet kirjutanud blogisse. :) Olgu mis oli, aga nüüd on ka minul aeg lahkuda. Homme on Treffneris rebaste rets ja ka mina olen seal osaline. 10D klassi koosseisus, klassivärviks kollane ja riideesemeteks põll ja kiiver. Tõotab tulla tõsiselt lahe päev, usun, et jääb veel kauaks meelde :).
Teile aga, head sõbrad, ütlen ma siinkohal nägemiseni. Olge ikka tublid ja vahvad, olge head üksteise vastu ja hoidke oma lähedasi. Olge originaalsed, ning nagu alati.. mis kõige olulisem: elage, rokkige ja armastage täiega. Mina armastan teid kõiki, aitäh, et teete mu maailma nii imeliseks. Soovin kõigile kaunist ööd jätku ja jäägem nägemiseni tulevikus. Millal, eks ole näha, aga arvan, et ei olegi enam niiväga kaua oodata! ;)
Tsau! ;)

(Väga kaunis laul, seega otsustasin selle siia üles panna. Kes prantsuse keelt mõistab, sellel on lihtne, 
kes seda ei oska, see kuulaku niisama ja nautigu kaunist muusikat! )

Ps. Je vous aime tous! ;)