Hei-hopsti teile kõigile!
Kui väga ma ei püüaks head ja originaalset algust välja mõelda, ei anna need katsed tulemusi. Seega ma parem lihtsalt olen rõõmus, et ma taas kirjutama olen juhtunud ja et keegi seda lugema juhtub. Sügis on käes.. Ilmselgelt ei ole see just kuigivõrd suur avastus, aga ometi on see piisavalt suur muutus, et mind vähekenegi teistmoodi mõtlema panna. Kas te olete näinud, kuidas vahtrapuuleht oksalt alla langeb? Kas pole mitte ilus vaatepilt? :)
Igatahes olen ma selle kuu ajaga, mil ma Treffneri õpilane olnud olen leidnud viimaks Treffneri üsnagi kurnava olema. Nagu mind eelnevalt hoiatati.. väsimus saab olema osa su igapäevaelust. Ma ei mäleta lähema nädala jooksul ühtegi hommikut, kus ma oleksin ärganud üles, hüpanud rõõmsalt püsti ja mõelnud: "küll täna on ikka ilus hommik!". Nujah, eks suur osa ole sellel muidugi ka selles, et hommikud on nüüdisajal juba kaunis pimedad. Kalendri järgi tõuseb päike 7.30, mina aga tõusen sellest tund aega varem... Niiet :) Nüüd te siis teate. Kui küsite minu käest vahetult peale 6.30se äratuskella helisemist, mida ma senimaani päevast arvan, ütlen ma teile ilmselt: "TÄIESTI LÕPP, kui pime siin on!".
Aga eks sellega tuleb lihtsalt ära harjuda. Ei saa ju ometi lihtsalt lootma jääda, et ühel hommikul tõuseb päike enne mind (kui ma just kevadeni ei taha oodata). :)
Vahepeal ei ole midagi väga oluliselt märkimisväärset juhtunud. Või noh.. mitte midagi sellist, milles blogis söandaksin rääkida. :D Igaaastasel VVV matkasarja rattamatkal sai ka ära käidud.. mõnus. Üle pika aja ettekääne loodusesse minna. Kusjuures on mul sellega isegi üks vahva seik rääkida. Nimelt hoidsin ma hiljuti ühe oma tuttava koera. Sordi nime ma ei mäleta, aga igatahes.. väga sõbralik ja sõnakuulelik koer. Et mul temaga jalutada oli vaja, võtsin suuna Ihaste metsa poole. Mind vapustas tõsiselt avastus, kui rahustav tegevus jalutamine on. Proovige ka :) Ma tean, et suht imelik otsustada, et "nii.. nüüd ma lähen jalutama". Tundub suhteliselt mõttetu, või mis? Vähemalt mulle tundub. Aga siiski, soovitan minna.
Loome kohapealt on asjalood veidrad. Justkui oli nii palju öelda.. aga jah, enam ei ole. Nagu oleks veel nüüdki ideid.. aga miskipärast ei ole mus hetkel mingit soovi täielikult endale keskenduda ja luuletama hakata. Kuigi! Peab tunnistama, et säärast "hetke enda jaoks" hindaksin ma preagu küll väga. Mitte, et mul oleks palju õppida.. aga pigem lihtsalt.. kõik see, mida sult nii äkki 10. klassi jõudes eeldatakse. See lihtsalt vajab veidi aega, et pärale jõuda. Mul on tõesti ülihea meel et Uru Noorteteater oma uue hooajaga alustab. Käisin juba katsetelgi.. väga tore oli kõiki taas näha, puudu oli vaid meie vapustav Kristjan, kuid jah.. mind lohutab õnneks teadmine, et tema on nüüd juba sootuks kõrgemate tähtede poole lennanud. :D
Varsti tulevad koolis arvestused... Võiks eeldada, et ma pelgan juba preagu, aga imelikul kombel ma seda ei tee. Kõik need matemaatilised N-es ruudud ja juured ja korrutamised ja jagamised.. ja võõrsõnad eesti keeles ja misiganes aine lahustuvuskiirused keemias.. Kõik see asi viskab nii üle kohati.. ja kõige hullem on veel see, et kui enamik õpilasi on ainest mitte aru saades mornid ja tuubivad kodus, et asi selgeks saada, siis mina ütlen lihtsalt endale: "ju see pole siis oluline" ja elan rõõmsalt edasi. Laiskus või lollus? mõlemad on halvad variandid.
Loodus on tohutult sügisel tohutult kena. Vist juba mainisin seda ka enne, aga pole vast patt seda uuesti teha. Ma suisa igatsen olla jälle laps, kuhjata kõvasti lehti ühte hunnikusse, siis heita sinna sisse pikali, teha enesele tool või trooniase ja lõpuks see kõik lihtsalt mänguliselt laiali pillutada. Või siis ronida kastanipuu otsa, võtta kõvasti okast kinni ja raputada nõnda, et kastanid alla potsatavad. Kusjuures endal pea õlgade vahel, sest kastanid võivad ju ka pähe kukkuda. Ja tuulelohe! :D Kes teist mäletab, kuidas lennutada tuulelohe? Mina vist mäletan. Väga nauditav mänguasi, kui saaks, võtaks või nüüdsama ühe sellise ja laseks teava alla õhuvoole püüdma. Aga okei.. let's face reality.. ma lihtsalt vajan väikest puhkust :)
Tegelikult on aga kõik väga hästi. Eks isiklik elust elust tea need, kes seda pea teadma, aga tegelt on kõik ikka väga super. Nüüd peaksin ka mina magama minema, kell on 23:52 ja mina olen taaskord enda peale pahane, kuna ei läinud magama pool 11, nagu ma seda teha lootsin. Teile aga ütlen vaid seda, et olge mõnusad, nautige sügist ja ärge külma saage. Hoidke oma kalleid ja neid, kes teile kunagi võivad ehk kalliks saada. Lahkus on parem tunne, kui paljud meist arvatagi oskavad. Üldiselt aga olge tublid, elage, armastage ja rokkige täiega. Kunagi kohtume, eks ole näha, millal! ;) ja ükskõik, kui halvasti teie eilne ka lõppenud poleks... mäletage lauset, mis kaarsilla keskmisel postil ilutseb: "palun, täna on uus päev". Ja lihtsalt.. andke mulle andeks, et ma sellist teksti siia panen :) Ma armastan teid kõiki. Head ööd!
Ps. Je vous aime tous!
No comments:
Post a Comment