Thursday, October 20, 2011

Keski leht mul vastu lendas, naeratas ja kadus siis

Hei-hopsti teie kõik!

Milline kaunis õhtu... lummav. Igatahes olen ma maandunud arvuti ette kindla ideega blogida, teadmata hetkel veel isegi, millest ma täpselt rääkida tahan. Tegelikult tahan ma juba kohe alguses ära mainida, kui paganama lahedat aega ma viimasel ajal olen veetnud ja olgugi, et elu nii magusaid kui mõrudaid juhtumisi ette toob, on just see see elu, mida ma kõige rohkem tahaksin elada.

Esimene pomm on muidugi see, et ma sain Uru Noorteteatrisse sisse. Okei, tõtt-öelda ei ole seal midagi imestada - ma olen seal juba 2 hooaega olnud, aga nuh.. see pole hetkel oluline. Meie seltskond on ülilahe :) Kui etendused hakkavad tulema, annan ehk teada, aga jah.. see on nii lahe. Eriti lahe on veel see, et meessoost näitlejaid on ainult kaks. Kuigi jah - teatrikollektiivis kokku on meessoost isikuid neli. Kes ei tea, siis Uru Noorteteater tegutseb nüüdseks 5. hooaega ja tegemist on peamiselt improvisatsioonilise noorteteatriga, kuid ka tavapäraseid lavastusi teeme üsna tublisti.

Koolis läheb mul ka hästi. Arvestuste nädal on nüüdseks pea lõpule jõudnud, ja jäänud on vaid homne eesti keel. Arvestuste hinded on olnud mõne jaoks ehk jahmatavad, kuid minu jaoks üsna parasjagu hästi. Kolmed ja viied, aritmeetilise keskmise järgi tubli 4, mis on koolipoisi kohta minu arvates päris hea tulemus. :) Tegelikult on Treffner mind taas inspireerima hakanud, võibolla just arvestuste nädala tõttu. Lihtsalt.. jalutada kooli rõõmsalt sisse, näha inimesi istumas aatriumis ja pinkidel, vihikud süles ja nina raamatuis. Lihtsalt jalutada nende kõigi seast mööda ja leida üles oma klass või grupp, kellega koos sa arvestust tegema hakkad. Ja mitte, et sa paaniliselt kordaks, oh ei. Lihtsalt.. jälgid kõigi erutust, kordad hetkeks mõttes üle paar reeglit ja ütled enesele: "rahu... nagu põhikooli lõpueksam, ei midagi erilist". 
Kusjuures soovin teiega jagada ühte vahvat kommet, mis mul endal on. Nimelt, kui teil on mõni töö või arvestus või eksam ja tunnete, et tahaks hetkeks puhata, siis lihtsalt tõstke pea ja vaadake klassis ringi. Kõik töötavad.. kuidagi vahva vaadata. Tõsi - peagi avastate, et see on totter niimoodi klassi luurata, aga samas, see annab teile positiivsust ja mõnusat energiat edasi töötada :)

Preagu istun oma toas, arvuti ees, klassikaliselt on ka punane küünal mu laual põlemas ja mingi hea laul kõrvaklappides kumisemas. Tegelt tahtsin ma öelda lithsalt seda, et täna oli väga hästi tähti näha(vähemalt mingi kell). Ja üsnagi lahe on asja juures see, et ma olen avastand, et kui vaatad tähistaevasse, siis võid enda ümber kujutleda mistahes keskkonna. Mõtled enda ümber sa siis suve, siristavad ritsikad ja lõhnavad aasalilled, kevadise veevulina ja noore rohu, sügisetuuled, lehehunnikud ja pool-raagus puud või siis jah.. kauni karge talveöö.. Täiesti pime on, aga sina oled seal, kus sa parasjagu oled ja sa lihtsalt vaatad taevasse ja tähed vaatavad sulle vastu. Ja sel hetkel sa lihtsalt.. saad aru, et see on ilus ja mis parim - sa ei oska selle teadmisega teha muud, kui selle üle rõõmu tunda ja see tunne endale igaveseks meelde jätta. :)

Mu elu on tore.. võiks öelda isegi, et imeline. Iga päev on uue näoga ja iga tehtud tegu ja saadud kogemus teeb elu aina enam ja enam kirjuks ja värviliseks. Miks ma seda jama ajan preagu - ma ei tea, aga see teeb tuju rõõmsaks. :D Nüüd aga panen ma siia 1 laulu, mis minu tuju küll väga kõvasti parandada suudab

Kuulake seda laulu, :) see on ilus. Mina aga võtan nüüd enese ühes ja lähen magama. Kuulan ära viimased noodid laulust ja puhun siis küünla. Ninna tõuseb suitsulõhna, kuid õnneks ei ole seda nii palju, et see pea pööritama ajaks. Pigem on just mõnus lasta peal patja puudutada ja tunda mõnusat ja head suitsuhõngu. 
Teie aga olge tublid edasi, sest ilmselt olete te seda juba preagu. Ja kui ka pole.. siis lihtsalt naeratage raskustele, minge neile vastu ja oletegi tubli. Nähke inimestes seda, mida neis head on ja olge üksteise vastu head ning hoolivad. Kel õppida, õppigu, kel elada, elagu, kel armastagu - armastagu südamest! Ja noh.. loomulikult :) kui tunnete, et raskus ja mured on mõistust haaramas, siis lihtsalt.. ärge unustage rock'n rolli oma elus! Elu toob huvitavaid inimesi kokku, mina näiteks olen lähiajal õige mitu endasarnast leidnud.. Aga küllap kohtume me kõik millalgi. Millal? - ei oska öelda, kuid ma tean vaid, et me kohtume. Aitäh, et loote maailma, milles ma elada tahan. Head ööd teile kõigile! ;)


Ps. Je vous aime tous!

No comments:

Post a Comment