Viimased 2 päeva on olnud mu elu... okei, ma ei tea täpselt, aga üsnagi mu elu kõige lahedamad. Nimelt, kes ei tea, siis ma käisin koos Tuuli, Kauri, Olivia, Kristjani ja Reelikaga hääletades Võrtsjärve äärde :D Aga nüüd hakkan otsast peale. :D
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama teisipäeva hommikust, kella 8:45st. Ärkasin äratuskella peale, kella 10ks pidin vennaga juuksurisse minema. Eelnevalt oli juba reisist kokku lepitud, et lähme 2s grupis, ja et kell 2 saame kaupsi ees kokku. Käisin juuksuris ära, kell oli 11.15 - pakkisin koti ära, kui ütlesin emale, et sa võid meile ju süüa kaasa anda, läks ta kohe väga lahkeks :D 2 pakki piffe ja 2 pakki mingit kartulipudru-staffi. Okei. Algaski pihta see meie seiklus. Sõitsin nr 1 bussiga kesklinna, kus Kristjan, Tuuli, Kauri ja Olivia(kellega ma esmakordselt kohtusin tegelikult) peale tulid. Juba siis oli lahe :D Jõudsime Lõunakeskuse juurde, kus bussist maha asusime. Kauri ja Olivia pidid hääletama mööda Valga maanteed, sõitma ka Tõraverest läbi, võtma sealt Reelika peale ja siis minema. Meie(mina, Kristjan, Tuuli) läksime mööda Viljandi maanteed. Sinna jõudnud, hakkasime hääletama. Kohe kuidagi ei võetud peale. Olime mingi pool tundi hääletand, kui Kristjan võttis salarelva välja - kostüümi! :D mis loomulikult mulle sega aeti. Mingi värviline trikoo, mille ma pükstele peale tõmbasin, ujumisrõngas ja ujumismüts. Paljud, kes mööda sõitsid näitasid pöialt, naersid ja tuututasid, aga peale me ikkagi ei saanud. Siis proovis Kristjan sama kostüümiga õnne. Mingi 5 mindi pärast tuli 1 vanamees Ladaga ja korjas meid peale :D. OTSE PUHJA! :D vedas. sõitsime sinna, Puhjas hakkasime taas hääletama, võtsime väikse eine RC Cola ja kartulivahvlite näol. Kuna hääletamisel õnne ei olnud, otsustasime Kristjaniga minna uurima Betoonist ehitist, mis heinas oli. Tuuli jäi tee äärde hääletama. Uurisime Kristjaniga seda natuke, ja mida me kuuleme: "Kristjan, Kalle!". Tuuli reaalselt saigi auto pidama :D Nissani dźiibi, kes meid Järvekeskuse teeotsa peale viis. Lonkisime siis. Olukord oli üsna huvitav, pmst metsateel kõndida 10 km... Aga uskuge v mitte - buss tuli :D Täpselt siis, kui meie seal olime, tuli buss, millega me 15 krooni eest Järvekeskuse ukse ette pmst saime. :D NO MIDA ÕNNE NAGU :D
Algas meie üllatuse osa. Nimelt oli eelnevalt kokku lepitud, et reisile tulvad mina, Tuuli, Kauri ja Olivia. Meie aga otsustasime, et me võtame Kristjani(reelika kallima ja minu/meie hea sõbra) kaasa. :D Seda me reelikale aga muidugi ei öelnud. Niisiis jõudsimegi sinna, Kristjan jooksis Reelikale kaela, too oli jumala sõnatu :D Nii tore oli vaadata :D Veetsime seal aega, käisime ujumas, aeg ajalt kohtasime surnud kalu, kes hulpisid. Mängisime kidra, käime kalamuuseumis(Tuuli koolikaaslane Madle oli seal tööl ja me saime tasuta). Kui kuulsime, et umbes kilomeetri kaugusel on meil võimalus saada endale pmst vabaks kasutuseks puupaat ja kanuu, läksime kohemaid läbi metsa sinna. Naljatasime palju :D Jõudsime kohale, tuli välja, et seal oli 2 kortermaja ka, mille taha me 2 telki üles panime. Läksime esmakordselt järvele. Nii lahe oli :D Avastasime, et vana puupaat, kuhu 5 inimest sisse mahtus, lekib :D Mitte palju, aga piisavalt, et me vanast pudelist oleksime endale torbiku lõiganud.
Oeh... teate mis.. ma olen väsinud. Ma küll magasin peale seda kõike paar tundi(öö läbi olime üleval), aga siiski olen ma väsinud, vb kunagi veel ööpoole kirjutan midagi, aga antud hetkel olen ma küll laip :D Pilt loksub ees :) Igatahes.. mis ma selle kõige peale ütlen :D Hääletamine on lahe, mulle meeldivad seiklused ja Olivia on tore tüdruk :D Kell on 22:27, mitte palju, aga ma olen surnud. Kunagi kirjutab edasi, aga preagu... Aidaa ;)
No comments:
Post a Comment